Täna kohtusid Põhjala Grupi kaitseministrid
Tänasel Põhjala Grupi kaitseministrite videokohtumisel käsitleti regionaalse julgeoleku, sõjalise mobiilsuse digiprojektide, 5G turvalisuse ja kaitsevaldkonna ning kliimaneutraalsuse teemasid.
Eesti kaitseministeeriumi esindas kohtumisel kantsler Kusti Salm. Ministrid arutasid regionaalset ohupilti, mis on oluliselt halvenenud seoses Vene Föderatsiooni vägede koondumisega Ukraina piirile ja Valgevene eskaleerunud olukorraga. Põhjala Grupi riikidele valmistab tõsist muret Vene Föderatsiooni suvel toimuv suurõppus Zapad-2021, millega kaasneb märkimisväärselt suurem Vene relvajõudude kohaolek ja aktiivsus Eesti ning mitmete teiste Põhjala Grupi riikide piiride lähedal.
„Põhjala Grupp on tähtis foorum, kus saame samameelsete riikide grupis keskenduda kõige tähtsamatele Läänemere regiooni julgeolekuteemadele ja tugevdada infovahetuse ning muude koordineeritud tegevustega meie riikide valmidust.“ ütles Kusti Salm.
Põhjala Grupi riigid jätkavad kogu regiooni jaoks väga vajalikku koostööd sõjalise mobiilsuse digitaliseerimise vallas ning tugevdavad nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist tsiviil-sõjalist koostööd 5G alal.
Kliimaneutraalsusest kõneldes nõustusid kaitseministrid, et keskkonna- ja kliimateemad on kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas muutumas järjest olulisemaks ning tuleb olla valmis kliimamuutustest tulenevate probleemide käsitlemiseks. Samuti avaldati toetust mõttele, et NATO kliimaagenda oleks tõukeks kaitsevaldkonna jalajälje vähendamise metoodika väljatöötamisele. Kaitseministrid otsustasid tänasel kohtumisel käivitada Põhjala Grupi formaadis kliimamuutustega võitlemise töösuuna.
Eesti on 2021. aasta esimeses pooles Põhjala Grupi juhtriik, aasta teises pooles on eesistuja Soome. Põhjala Gruppi kuuluvad Balti ja Põhjala riigid, Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Holland.
