Täna on kotkaste kaitsmise päev! Kümme fakti kotkastest

Igal aastal tähistatakse 10. jaanuaril üle kogu maailma kotkaste kaitsmise päeva. Tegemist on Ameerika Ühendriikidest pärit traditsiooniga. „Eestis elutseb samuti mitmeid kotkaliike, kes kõik väärivad tähelepanu,“ kinnitab Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu.

Kotkaste kaitsmise päev sai alguse kurvast tõsiasjast, et USA vapilind valgepea-merikotkas oli möödunud sajandi alguseks peaaegu välja surnud. Röövlinnu kaitsmiseks keelustati mitmed taimekaitsevahendid, mis lindudele kahju olid teinud. Sama saatus on olnud kahjuks ka Eesti kotkastel, mis kõik on rangelt kaitsealused liigid.

Kui palju tead sina Eestis elavatest kotkastest?

• Kotkad on meie kõige võimsamad röövlinnud ja kokku on kohatud Eestis aegade jooksul tosinat erinevat liiki. Tõsi, nendest kuus on olnud haruldased eksikülalised ja neid Eesti liikideks ei peeta.
• Eesti kõige suurem kotkas on merikotkas, kelle tiibade siruulatus võib olla suisa kuni 2,5 meetrit!
• Lisaks elavad Eestis kaljukotkas, madukotkas, suur- ja väike-konnakotkas ning kalakotkas.
• Oma rännakutel on siit läbi käinud ka kaeluskotkas, raipekotkas, kääbuskotkas, kääpakotkas, stepikotkas ja isegi raisakotkas.
• Keskkonnamürgid, elupaikade häirimine ja kadumine on teinud kotkaste elu Eestis väga raskeks, seetõttu kuuluvad nad kõige rangemini kaitstavate liikide hulka. Kõige ohtlikum on kotkale plii, mis satub jahimoonana saakloomadesse, kes on kotka toidulaual.
• Ka taimekaitsevahend DDT teeb kotkastele palju kurja. Õnneks on viimasel ajal tõhus kaitse ja mõnede keskkonnamürkide keelustamine aidanud parandada ka kotkaliikide seisundit.
• Eesti Loodusmuuseumis on üle 60 kotkastega seotud eksemplari: meie on kogudes nii kotkaste mune, topiseid kui ka sulgi ja isegi jalgu.
• Loodusmuuseumi kõige vanem kotkatopis on aastast 1910 ja see on ühest Paljassaare kalakotkast.
• Kõige vanemad kotkaste munad Eesti Loodusmuuseumi kogus on aga leitud aastal 1886 Lääne-Virumaalt ning kuulusid kaljukotkale.
• Eesti Loodusmuuseumi kogudes säilitatakse ka haruldasi madukotka ja kaeluskotka topised. Täna muuseumisse jõudvad kotkad on peamiselt surnud pliimürgituse tõttu või juhuleidudena hukkunult leitud ja meie juurde toodud.

Kui sa liigud looduses ja märkad kotkaid või kahtlaselt suurt pesa, tasub sellest kindlasti teada anda keskkonnaametile või märkida ära loodusvaatluste nutirakenduses. Sel viisil aitame kõik Eesti loodust märgata ja hoida. Pesitsusajal ära unusta piilumast kotkakaameraid, mille leiad näiteks Kotkaklubi Youtube’i kanalilt.