Täna tähistatakse ülemaailmset kohvipäeva
Täna tähistatakse rahvusvahelist kohvipäeva, mis on ellu kutsutud Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni (ICO) poolt, et pöörata tähelepanu kohviturule. See päev on austusavalduseks just eelkõige neile, kes kasvatavad kohvi.
Rahvusvahelise kohvipäeva üks idee on väärtustada kohvikasvatajaid ja asuda diskussiooni, kas kohvikasvataja saab õiglast tasu ning kuidas kohvimajandust ja selle pikka ahelat – rohelisest oast kohvijoogini – võimalikult efektiivselt parendada. Logistiliselt liigutakse sel teel, et üha arenenuma tehnoloogia abil välja jätta ebavajalikke samme. Samas suurim mõju kogu hinnastamisele on selgelt börsil.
Kohviturgu võib võrrelda vilja- või kullaturuga – hind kujuneb kohvibörsil. Kui vaadata statistiliselt, siis keskmine kohvioa hind on Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni andmetel kõikunud viimase nelja kuu jooksul 122-135 USD sendi vahel ühe naela ehk pisut vähem kui poole kilogrammi kohta. Keskmine kohvioa hind on tõusnud aastaga 0,8% ning kohviaasta esimese kümne kuu eksport, oktoobrist juulini, ületas 100 miljoni kohvikoti piiri, mis on aasta varasemaga võrreldes 5,7 miljonit kotti enam. Üks kohvikott kaalub 60 kilogrammi.
Antud statistika järgi on kohviturg tugevas tõusutrendis ning KAFO tulemuste põhjal võin öelda, et kohviturg kasvab ja areneb pidevalt ka Eestis. Selleks, et kohv jõuaks aga meie tassi joogi kujul, läbib see pika ahela erinevaid protsesse ja vahe-etappe, kus iga osapool soovib saada endale väikest kasumimarginali. Üks enim tõstatatud küsimus on, et kas seda ahelat ei saa kuidagi lühendada ja etappe vähendada – eesmärgiga tuua kujunev valmiskohvi hind madalamale. See on mõttekoht.
Kuidas kujuneb lõppprodukti hind? Toorkohvi ja lõpptarbija vahel on palju etappe: kohvikirsside korjamine ja esmane töötlemine, pakendamine ekspordiks, börs, sadamatransport, ekspordi arvepidamine ja teele saatmine, impordi arvepidamine ja mahalaadimine, toll, maksud, maismaa transport sadamast röstijani, röstimine,
Kohviahela ekspert Mick Wheeler kirjeldas möödunud aasta detsembrikuu Cafe Europa ajakirjas kohvi hinna kujunemismehhanismi, milles tõdes, et kohvikasvataja näiliselt madal tasu on täiel määral sõltuv börsihinnast ja kasvatajal endal puudub igasugune kontroll selle üle. Kohvikasvataja on see, kes võtab börsilt alghinna, mitte ei saa seda ise määrata. Teisel pool on aga kohvitöötlejad ja –kaubastajad, kes teevad lõpphinna. Wheeler viitas uuringule, mille kohaselt kümne protsendiline hinnatõus või –langus börsil toob kaasa umbes 7,4-protsendilise hinnatõusu või –languse jaemüügis, 11,7-protsendilise hinnatõusu või –languse kohvi tööstusjaamades ning 18,7-protsendilise hinnatõusu või –languse kohvikasvatajatele.
Iga tunnustatud kohvitootja peab lugu kohvikasvatajast ning teeb tehinguid vaid nende vahendajatega, kes äritsevad kohvikasvatajatega ausalt ja õiglaselt. Näiteks maailma üks suurimaid kohvitootjaid Lavazza on oma eetikakoodeksisse juba sisse kirjutanud rahvusvahelisi inimõigusi tugevalt respekteerivad klauslid, mis määravad ära, kellelt kohviube soetatakse.
Rahvusvaheline kohvipäev tähendab lisaks majandusliku vaatenurga selgitamisele ka tervisele tähelepanu pööramist. Igipõline vaidlus, kas kohv on tervisele kasulik või mitte, on jõudnud teaduslike tulemusteni. Nimekiri kohvi tõestatult kasulikest omadustest on kohvisõprade suureks rõõmuks hirmpikk. Euroopa Toiduohutusameti andmed on näiteks tõestanud, et 3-5 tassi kohvi päevas vähendab südame-veresoonkonna haiguste ja levinumate vähktõve vormide riski. Ühtlasi vähendab kohv Alzheimeri ja Parkinsoni tõvesse haigestumist ning vähendab diabeediriski. Kohvis on antioksüdante, polüfenoole ja muid vajalikke toitaineid.
Lisaks on kohv äärmiselt mitmekülgseid maitse- ja aroomielamusi pakkuv jook, mida on inimesed armastanud juba 15. sajandist. Väärtustame rahvusvahelisel kohvipäeval ühiselt kohvijooki ja selle taga olevaid inimesi.
