Tänavu märtsis möödub Eduard Vilde sünnist 150 aastat

4. märtsil möödub Eesti 20. sajandi ühe mõjukama ja menukama kirjaniku Eduard Vilde sünnist 150 aastat. Vilde on eesti kirjanduse esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik, esimesi oma aja juhtivaid kirjanduse- ja teatrikriitikuid, samuti on ta meie esimene tõeline eurooplane ning paradoksaalselt ka esimene ja enim nõukogudeajal ümberhinnatud klassik.

Juubeliaastal pakub Eduard Vilde muuseum võimalust taasavastada ja mõtestada Vilde olulisust. Järgnevalt tutvustame mõningaid juubeliaasta tähtsamaid ettevõtmisi.

4. märtsil 2015 laseb Eesti Pank Vilde auks välja hõbedase meenemündi, Eesti Post aga margi ja ümbriku.

Samal päeval toimub E. Vilde muuseumis kutsetega juubelivastuvõtt, kus tervituskõnega esinevad nii kultuuriminister kui ka Eesti Kirjanike Liidu esimees. Samuti kuulutatakse Vinni valla Vilde- nimelise kirjandusauhinna laureaat välja esmakordsel Vilde muuseumis.

4.- 8. märtsini toimub Vilde muuseumis juubelinädal, mille raames proovivad muuseumigiidi ametit nii Andrus Kivirähk, Mart Juur, Tiit Pruuli kui ka armastatud klounid Piip ja Tuut. Samuti saab juubelinädalal muuseumis näha arhiivist välja toodud rariteetseid ja põnevaid museaale.

Aprillis avab muuseum elulise ja ehk intrigeerivagi näituse „Külmetav kirjanik“. Näitus võtab esmakordselt fookusesse kirjaniku tervise ja eraelu ning lisaks avab sissevaate 1920. aastate tervishoidu.

Aprillis toimub koostöös Eesti Kirjanike Liiduga ka Vildele pühendatud kirjanduskonverents, kus muuhulgas esitletakse esmakordselt täiesti uusi Vilde- teemalisi uurimusi.

Koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga korraldab muuseum Eesti raamatukogudele suunatud konkursi „Tabamata ime“. Konkursi idee on innustada raamatukogusid tähistama kirjaniku juubelit leidliku, uuendusliku ja informatiivse Vilde-teemalise väljapanekuga, et panustada suurkuju kaasaegse kuvandi loomisesse ja motiveerida inimesi omakeelset kirjaklassikat üle lugema.

Lisaks kogub muuseum inimeste mälestusi Vilde käsitlemisest kirjandustundides 1950. – 1980. aastate koolis. See oli suurim Vilde ümberhindamise aeg ja muuseum soovib teada, kuidas Vilde lugu käsitleti kooliõpilaste meenutustes.

Tänastele kirjanikele pakub muuseum võimalust veeta Vilde kunagises kodus privaatne loomepäev, et tekiks huvi ja side omaaegse menukirjanikuga.

Lisaks saab näha ka varasemaid Vilde muuseumi auhinnatud näitusi. Mahtra Talurahvamuuseumis on aprillini avatud näitus „Vildest naljaga pooleks. Eesti naljakirjandus Vildest Kivirähkini“ ja Tallinnas Vilde teel Kultuurikeskuses Kaja on märtsis avatud näitus „Kirjanik kohvriga“.

Vilde juubelit tähistatakse ka näituste, ettelugemiste, etenduste ja teemapäevadega paljudes koolides ja raamatukogudes üle Eesti.