Tantsupeo publik: võimas, vägev, suurepärane ja emotsionaalne
XXI tantsupidu liitis põlvkondi ja pakkus meeldejäävaid hetki nii laval kui selle ümber. Ühiselt kogeti liigutust, uhkust ja siirast rõõmu, mis jääb saatma veel kauaks, vahendas heade uudiste portaalile GoodNews Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.
Peale tantsupeo etendust olid inimeste emotsioonid ülevad ja ehedad. „Tulin esimest korda, ja see energia oli lihtsalt nii äge. Kohe kui sisse astusin, lehvitasid kõik tuttavad ja hüüdsid: „Me oleme Põhjarannik, vaata meid siis pärast!“ See oli lihtsalt nii äge!“ kirjeldas üks pealtvaataja oma vahetuid emotsioone pärast pidu.
Tartu Waldorfgümnaasiumi võimlemisrühmas esinenud Marta sõnul oli just publik üks tema lemmikuid osasid kogu peost. „Esinemisel läks kõik väga hästi,“ kinnitas ta edukat esitust. Ka Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli tantsijate sõnul oli pidu meeleolukas ning emotsioonid olid head. „Lõputants tegi südame ikka härdaks. Nii südantsoojendav oli koos tantsida ja publiku emotsioone näha,“ kirjeldas rühmas tantsinud Katriin staadionil kogetut. Rahvatantsurühm Tarbatu lausa huilgas õnnest.
Tantsupidu vaatama tulnud Reet ütles, et tema lemmiktants oli naisterühmade repertuaarist. „Jube hea ja tempoka muusikaga oli. Praegu ei oska nime öelda, aga ta oli küllaltki alguses. See oli nii lustakas,“ rääkis ta. „Tantsisin ise 15-aastasest alates ja nüüd ma saan 73 kohe, seega läbi elu! Nüüd tantsivad tütar ja tütretütar. Sellel peol olin täie rauaga pealtvaataja,“ rääkis Reet, kuidas tants on teda läbi elu saatnud.
Laulja Kaire Vilgats oli samuti tantsupeo publikus. „Ulme! Iga kord kui ma käin, siis see on ulme! Et need inimesed saadakse niimoodi tantsima ja mustreid looma. See on nii ilus, tekib heldimus ja ülev tunne,“ jagas ta oma vahetuid emotsioone peale etendust.
XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul läks kõik plaanipäraselt ja hästi. Tantsupeoks loodi üle pika aja taas liigid piirkondade järgi. Iga piirkonna juht pani kokku oma piirkonna loo, lähtudes eelkõige piirkonna rollist etenduses ning arvestades võimalusel ka oma piirkonna maakondadele omaseid iseloomujooni, tantsusamme ja muusikapalu. „See on teistmoodi ja see eristub, sest tõesti iga piirkond on oma nägu, võiks isegi öelda, et oma liigijuhi nägu, sest nad on kõik omast piirkonnast ja see on nii lahe,“ väljendas Reimann rahulolu lõpptulemusega.
