22. detsembril sõlmisid Tartu linn ja kultuuritöötajate ametiühing kollektiivlepingu, mille järgi tõusevad Tartu linna kultuuritöötajate palgad 2024. aastal riigi palgal olevate kultuuritöötajate palkadega samale tasemele. Kõrgharidust nõudval ametikohal töötavad kultuuritöötajad hakkavad minimaalselt saama palka 1600 eurot.
Muudatus puudutab Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna allasutusi – Tartu mänguasjamuuseumi, Tartu linnaraamatukogu, Tartu linnamuuseumi, Tiigi seltsimaja ja Tartu noorsootöö keskust.
Kultuurivaldkonna abilinnapea Lemmit Kaplinski sõnul alustati Tartu linnaraamatukogu, mänguasjamuuseumi ja linnamuuseumi töötajaid esindava ametiühinguga läbirääkimisi 2022. aastal, kuid siis kokkulepet kollektiivlepingu allkirjastamiseks ei saavutatud. “Linnavalitsus jätkas läbirääkimisi selle nimel, et jõuda riikliku kultuuritöötaja palgataseme miinimumini. Võib öelda, et oleme liikunud järk-järgult õiges suunas. Kui 2023. aastaks kehtestati palga miinimummääraks 1400 eurot, mis tegi palgatõusuks 16,4 protsenti, siis riiklikule tasemel jõudmiseks on 2024. aastaks kavandatud tõus 14 protsenti. On sümboolne, et jõuame riiklikule tasemele just kultuuripealinna aastal,” ütles Kaplinski.
Vähemalt 1600 euro suurust brutopalka hakkavad saama kõrgharidust nõudval ametikohal töötavad kultuuritöötajad. Ülejäänud kollektiivile eraldab linn palgaraha viie protsendi ulatuses palgafondist ja selle kasutamine on asutuse juhi otsustada.
Kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakovi sõnul on tegemist kauaoodatud tunnustusega kultuuritöötajatele. “Tartu on kultuurilinn – nii rikkaliku valikuga kultuurielu muuseumide, sündmuste, näituse ja festivalide poolest naljalt mujalt ei leia. Seega tuleb meil oma kultuuritöötajaid hoida. Soovin tunnustada ka ametiühingu esindajaid, kellega pidasime pikki ja konstruktiivseid läbirääkimisi ning jõudsime olulise tulemuseni,” ütles Svetljakov.
Lisaks palga muutmisele on sõlmitavas kollektiivlepingus ka teisi olulisi muudatusi. Näiteks kehtib edaspidi nimetatud kultuuriasutustes töötavatele inimestele 35 kalendripäeva puhkust. Lisaks lepitakse allasutuste ja ametiühingu koostöös kokku teisigi töö- ja pereelu ühildamist soodustavaid tingimusi, mis sätestatakse asutuste töökorraldusreeglites.
Lepingu allkirjastasid Tartu linna esindajana abilinnapea Lemmit Kaplinski ja töötajate poolt Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ametiühingu juhatuse esimees Ädu Neemre, Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu töötajate usaldusisik Annika Hramov, Tartu Linnamuuseumi töötajate usaldusisik Ants Siim ja Tartu Mänguasjamuuseumi töötajate usaldusisik Liis Järv.
Palgad tõusevad 2024. aastast ka munitsipaalhuvikoolides – I muusikakoolis, II muusikakoolis ja lastekunstikoolis, kus magistrikraadiga õpetajatel tõusevad samale tasemele munitsipaalkooli õpetajatega ehk riikliku miinimumi 1803 euroni. Ilma magistrikraadita huvikooli õpetajal on palgaks 90 protsenti riiklikult kehtestatud õpetaja miinimumpalgast. “Näeme huvikoole olulise osana Tartu haridusvõrgust,” selgitas abilinnapea Kaplinski. “Soovime tasustada kvalifikatsiooniga õpetajaid võrdselt sõltumata sellest, kas nad töötavad lasteaias, üldharidus või huvikoolis.”
