Tervise Arengu Instituut kutsub inimesi üles osalema rahvastiku toitumise pilootuuringus

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab tänasest rahvastiku toitumise uuringu pilootküsitlusega, mis on ettevalmistavaks faasiks laiaulatuslikule toitumise põhiuuringule. Kuna pilootküsitluses kutsutakse osalema vaid 1000 Eesti inimest, on iga osaleja panus väga väärtuslik.

Pilootuuring viiakse läbi 2024. aasta oktoobrist detsembrini ja sellesse on kaasatud juhuvalimi alusel osalejad kahest vanuserühmast: lapsed (vanuses 4-10 aastat) ja täiskasvanud (vanuses 18-64 aastat). Mõlemast rühmast saavad kutsed 500 inimest, lapsi kutsutakse osalema vanema kaudu.

„Põhiuuringut ettevalmistav pilootuuring võimaldab testida uuringuga seotud erinevaid aspekte toetamaks põhiuuringu sujuvat ning efektiivset läbiviimist ning kogutud andmete ühtset ja kõrget kvaliteeti,“ selgitas TAI toitumise valdkonna juht Janne Lauk. „Meie soov on, et inimesed, kes saavad pilootuuringus osalemise kutse, suhtuksid sellesse suure vastutustundega ning võtaksid kindlasti pilootküsitlusest osa. Iga kogutav infokild on oluline ja aitab meil paremini ette valmistada suuremat rahvastikupõhist uuringut. Toitumisuuring on oma olemuselt komplekssem kui tavaline küsitlusuuring ning selles osalemine nõuab osalejatelt kindlasti rohkem pühendumist. Oleme kõikidele uuringus osalejatele juba ette tänulikud.“

Iga kogutav infokild on oluline ja aitab meil paremini ette valmistada suuremat rahvastikupõhist uuringut.

Rahvastiku toitumise põhiuuringu tulemused annavad laiapõhjalise ülevaate Eesti elanike toitumisharjumustest, sh kui palju saavad inimesed toidust energiat, makro- ja mikrotoitaineid, kui sageli ja millises koguses tarbitakse erinevaid toite ning kuivõrd on inimeste toitumine kooskõlas Eesti toitumis- ja liikumissoovitustega. Kogutud andmed on aluseks toitumis- ja toiduohutuspoliitika kujundamisel nii Eestis kui Euroopa Liidu tasandil.

• Esimene rahvastiku toitumise uuring toimus 1997. aastal ning järgmine uuring aastatel 2013–2015.
• Toitumisharjumustes toimunud muudatuste hindamiseks korraldatakse nii põhjalikke uuringuid umbes 10 aastase vaheaja tagant.