Tööturuküsitlus: pooled Eesti inimestest tunnevad töökohal hoolivust
Pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende organisatsioonis hoolitakse neist, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee hiljutisest töötajate ja tööotsijate küsitlusest, kus osales ligi 6700 inimest.
Tööturuküsitlus näitab, et 16% vastajatest nõustus täiesti sellega, et organisatsioonis hoolitakse neist, ja 34% pigem nõustuvad. Ligi kolmandik (31%) jäi selles osas kahe vahele ja pea viiendik ei tunne, et neist hoolitaks.
Hoolivust tunnevad enamasti töötajad, kellel on ka tugevam emotsionaalne seotus oma tööga – need, kes naudivad oma ametit, on töö üle uhked või peavad seda lausa kutsumuseks. Samuti hindavad hoolivust tundvad töötajad oma tööandja mainet kõrgemalt ja soovitavad oma organisatsioonis töötamist suurema tõenäosusega kui need, kes hoolivust ei koge.
Hoolivust tunnevad enamasti töötajad, kellel on ka tugevam emotsionaalne seotus oma tööga – need, kes naudivad oma ametit, on töö üle uhked või peavad seda lausa kutsumuseks.
Küsitluse partneri ja Elisa personaliüksuse juhi Kaija Teemägi sõnul on rõõmustav näha, et hoolivat suhtumist oma tööperesse peetakse paljudes organisatsioonides oluliseks. „Samas on meil ühiskonnana tervikuna arenguruumi, eriti arvestades, et töötajatest hoolimine on tõusnud sel sügisel 10 olulisema teguri hulka, mis ajendab inimesi töökohta vahetama,“ ütles Teemägi küsitluse tulemusi kommenteerides.
Ta selgitas, et viimastel aastatel on inimeste elu muutunud maailmas toimuva ja maksutõusude ning inflatsiooni taustal stressirohkemaks. „Seetõttu oodatakse tööandjatelt varasemast veelgi enam stabiilsust ja kindlustunde pakkumist, mis väljendub ka hoolivas suhtumises. See on aga paljuski juhtimiskvaliteedi küsimus,“ tõdes Teemägi.
Värsked numbrid näitavad, et kehv juhtimiskvaliteet on üle poolte (61%) töötajate jaoks olnud oluline ajend eelmise töösuhte lõpetamisel, parema juhtimiskvaliteedi nimel oleks nõus töökohta vahetama 46% vastanutest. Hea juhtimiskvaliteet on oluline kõikidele töötajate gruppidele, eriti aga nooremate ja kõrgemalt haritumatele vastajatele. Kehv juhtimiskvaliteet nõrgendab seotust organisatsiooniga ja suurendab palgasurvet.
Hea juhtimiskvaliteet on oluline kõikidele töötajate gruppidele, eriti aga nooremate ja kõrgemalt haritumatele vastajatele.
„Hoolivam juhtimine algab juhi eneseteadlikkuse kasvust ja arusaamast, milline juht ta olla tahab ning millisesse keskkonda või organisatsiooni konkreetne juhtimisstiil sobib.“
Teemägi lisas, et tänases töömaailmas on prioriteediks luua psühholoogiliselt turvaline keskkond, kus kõigil on õigus oma arvamusele, südikus ideid ellu viia ning inimestel on tööd tehes hea olla. See loob töökultuuri, kus töötajatel on suurem vabadus oma töö sisu üle otsustada ning samal ajal julgevad nad võtta vastutuse oma tulemuste saavutamise eest.
Näiteks tõi seekordne tööturuküsitlus välja, et ligi viiendik vastanutest tunneb sageli või peaaegu alati end oma töömuredega üksi ning pea sama palju inimesi on tundnud tihti ebaõiglast kohtlemist. 16% vastanutest kardab sageli või väga sageli oma töös vigu teha.
„Need on klassikalised psühholoogilise turvalisuse kraadijad, mis omakorda peegeldavad seda, kui palju juhid panustavad hea töökeskkonna loomisesse,“ lisas Elisa personaliüksuse juht.
