Ühised jõupingutused mesilasperede kaitseks kannavad vilja
Mesinike, taimekasvatajate ja teemaga seotud ametnike koostöö on olnud tulemuslik – põllumeeste tegevuse tõttu ei ole mesilaste hukkumise kinnitatud juhtumeid olnud viimased neli aastat.
Toimunud neljapoolsel kohtumisel, kus olid esindatud mesinikud, Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) spetsialistid, Eesti Maaülikooli teadlased ja taimekasvatajate esindajad Põllumajandus-Kaubanduskojast (EPKK) tehti kokkuvõtteid eelmisest 2022. aastast ning räägiti tänavuse aasta eesmärkidest ja tegevustest.
Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Mario Kalvet ütles, et mida aeg edasi, seda paremaks läheb taimekasvatajatega koostöö. „Erinevad meetmed ja Maaülikooli teadlaste tehtud uuringud on heaks infoks, mille järgi saame ühiselt tegevusi korrigeerida. Mis puudutab taimekaitsevahendite väärkasutust, siis näen, et see on ajas kaduv nähtus,“ tunnustas Kalvet põllumeeste tegevusi.
Pikaaegne varjatud mõju
Mesilasperede elujõulisus sõltub paljudest faktoritest ja taimekaitse vahendite vastutustundlik kasutamine on endiselt aktuaalne teema. Seda seisukohta kinnitasid kohtumisel osalenud Maaülikooli teadlased, kes andsid ülevaate üle-Euroopalise PoshBee projekti tulemustest.
„Mesilasi mõjutavad mitte ainult insektitsiidid vaid ka fungitsiidid ning herbitsiidid ehk maakeeli öelduna putukate tõrjevahendite kõrval mõjutavad mesilasi ka seenhaiguste- ja umbrohu tõrjevahendid,“ selgitas Maaülikooli taimetervise teadur Reet Karise.
Projekti tulemuste põhjal ilmnes, et isegi kui mõni aine ei põhjusta otsest suremust, osutuvad nad püsivaks koormuseks organismi toimimisele. Karis tõi välja asjaolu, et kuigi normijärgse taimekaitsevahenditega töötlemise tulemusel püsivad keskkonnas esinevad pestitsiidide jäägid tavaliselt alla arvutusliku surmava doosi, ei saa neid ohutuks lugeda. „Projekti käigus selgus, et kui mesilased on toidupuuduses, võivad muidu täiesti märkamatuks jääda võivate mõjudega doosid osutuda surmavaks,“ osutas Karise. „Lisaks nägime, et püsiv kokkupuude madalate pestitsiidijääkide doosidega mõjutab mesilasi eelkõige pikemas perspektiivis, näiteks vähenesid korjelendude kestvused isendite vananedes. Kuna aga meemesilaste parimad korjetöölised on just vanemad pesakaaslased, mõjutab see kokkuvõttes terve pere toiduga varustatust ja mesinik tajub seda meesaagi vähenemisena,“ tõdes ta.
Karise sõnul võivad korje vähenemisel olla aga mesilastele fataalsed tagajärjed – juurdekasv jääb kängu, töölismesilaste hulk väheneb, haigustele vastuvõtlikkus suureneb – see kõik aitab kaasa juba praegugi liiga kõrge mesilasperede suremuse määra püsimisele.
Teadlikud valikud
PTA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve peaspetsialist Riina Pärtel ütles selle aasta tegevustest rääkides, et endiselt on PTA järelevalve fookuses tolmeldajate kaitse. „Sellega seoses teeme rapsikasvatuses taimekaitsevahendite kasutamise reeglite järgimise teravdatud kontrolli, eelkõige just rapsi õitsemise ajal. Samuti on olulise tähtsusega kontrollida ka glüfosaadi, kui enim kasutatava ja suure avaliku tähelepanu all oleva taimekaitsevahendi kasutamistingimustest kinnipidamist,“ avaldas Pärtel.
Autor: Juuli Nemvalts
