Üle 500 ajateenija saab sõjaväeliseks juhiks
Tänasega lõppeb kaitseväe väeosades nooremallohvitseride kursuste tsükkel, mille tulemusel saab sõjaväelise juhi esimese auastme 552 ajateenijat.
„Juhtige mõistuse, oskuse, seletamise ja õpetamisega. Käituge alluvatega nii, nagu tahate, et teie ülemad teiega käituksid,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.
„Riik on andnud teile võimaluse olla eeskujuks näidata oma tulevastele alluvatele milline on Eesti kaitseväelane. Teile tuginebki kaitsevõime,“ märkis Terras.
Nooremseersandi või kaprali auastme saavad 194 Kirde kaitseringkonna, 156 Kuperjanovi jalaväepataljoni, 70 Kalevi jalaväepataljoni, 27 staabi- ja sidepataljoni, 51 vahipataljoni ja 54 logistikakeskuses nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijat, kes jätkavad oma teenistust meeskonna- ja jaoülemana ning kellest parimad suunduvad edasi õppima lahingukooli reservrühmaülema kursustele.
Nooremallohvitseride kursuse põhieesmärk on õpetada ajateenijaid täitma jaoülema ülesandeid rahu- ja sõjaajal. Kursuslased omandavad teadmisi jao taktikast, allüksuse relvadest, pioneeriasjandusest, pedagoogikast, sõjaväepsühholoogiast, juhtimisest, meditsiinist ja sidepidamisest ning õpivad teadmisi jaoülemana rakendama. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele.
Kursuse jooksul teevad ajateenijad läbi eksamid, lõpuharjutuse ja rännaku, mille alusel otsustatakse allohvitseriks saamine. Lõpurännaku eesmärgiks on testida osalejate üldfüüsilist vastupidavust, meeskonnatöö- ja juhtimisoskust. Kursusel on kaks osa: kuuenädalane baaskursus ja sellele järgnev kuue- kuni üheksanädalane erialakursus.
Kapral on kõrgeim sõduri auaste. Seersandi auaste võeti Eesti kaitseväes kasutusele 1930ndate lõpul. Enne seda nimetati auastet nooremallohvitseriks. Kaasajal liigituvad kõik seersandi auastmed alates nooremseersandist kuni vanemseersandini nooremallohvitserideks.
