USALDUS JA MAINE ON MEIE KÕIGE TUGEVAM VALUUTA I Peaminister pidas kõne Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimisest
Peaminister Kaja Kallas pidas 16. märtsil Riigikogus ettekande Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimisest, mille GoodNews avaldab täispikkuses.
Lugupeetud Riigikogu, austatud suursaadikud,
Augustis tähistame üheskoos 30 aastat Eesti riikliku iseolemise taastamisest, mille üheks alustalaks on püüdlus „olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres“. See samm andis meile muu hulgas võimaluse olla osa ühisest Euroopa rahu, julgeoleku ja heaolu tagamise eesmärgist. On tõsiasi, et ilma oma riigita meil sellist võimalust ja valikut ei oleks – võimalust ja valikut teha Eestit suuremaks ning mitte olla ja jääda üksi. Samuti on tõsi, et riiklus ainuüksi ei taga sellist võimalust ega ka kutset – see koht laua taga võideldi iseseisvuse taastamise esimesel kümnendil oma higi ja pisaratega kätte nagu omariikluski.
Usaldus ja maine – mis on meie kõige tugevam valuuta – võidetakse aastatega, kaotatakse sekunditega ja taastatakse terve igavik. Professor Martin Ehala osutab õigesti, et ilma tuumväärtuste jagamiseta ei ole ka solidaarsus võimalik. Tsiteerin: „usaldus, sidusus ja solidaarsus sõltuvad liikmete usust, et teised inimesed nende ümber jagavad samu väärtusi“. Kui Eesti ei ole arusaadav, ei ole usaldusväärne, ei ole ettenähtav, siis ei ole ta enam osa meie-st ehk osa Läänest ning ei ole kõige lõpuks ka enam kaitstav tuumvääruste kaudu. Suveräänsus ei eksisteeri vaakumis, vaid suhtes omade ja teistega ning tähendab ennekõike vastutust nii Eesti kui ka Euroopa tuleviku eest.
Kasutaksin seetõttu värske Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juhi sõnu, et meil on paslik rääkida „ühendatud suveräänsusest“. See on meie suveräänsus, mis on ühendatud meie sõprade ja liitlaste suveräänsusega, mitte meie omailma vaenulikult suhtujatega. See on ühendatud suveräänsus, mis toob meile liitlasvägede ühiskaitse, ühisraha euro turvavõrgu, juurdepääsu maailma parimatele teadmistele, turu meie loodud teenusteks ja kaupadeks ning toe riigigümnaasiumide, e-riigi ja haiglate ehitamiseks. Samuti toob see Eestile kiire, tõhusa ja vajalikus koguses koroonavaktsiini. Ühendatud suveräänsuse jõud aitab meil koos hakkama saada 21. sajandi suurte tehnoloogiliste, demograafiliste ja ökoloogiliste muutustega, mis paratamatult lööb segi geopoliitilise kaardipaki. Euroopa on loonud meile ainulaadse võimaluse olla mõjukas otsustaja, mitte suutäis menüüs, ehitusklots mõjusfääris või hoopis unustatud hübriidne külmutatud konflikt.
Seetõttu on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata.
Austatud Riigikogu,
Vaevalt oleksime võinud mõni aeg tagasi arvata, et tervise teema kerkib kõigi arutelude, sealhulgas Euroopa Liidu poliitika arutelu keskmesse. Sel aastal kogesime hetke, kui siseturg katkes, samuti kogesime hetke, kus maailm hingas.
Rahvatervis on Euroopa Liidu aluslepingute põhjal põhiliselt rahvuslik kompetents ehk maakeeli – igaüks enda eest. Seetõttu on veidi õigustatud küsimus kriitikutele, et miks te siis arvasite, et esmareaktsioon tundmatule haigusele saab olema midagi muud kui kaootiline ja enesekeskne? Kriisi õppetunnina toetan ma seda, et Euroopa Liit looks võimekuse ise vajadusel tervise-hädaolukord välja kuulutada ja kiirelt tegutsema asuda. Samuti peab Schengeni reeglite ülevaatus tervisekriisi õppetunde arvesse võtma ja muutuma kriisikindlamaks, et mitte uuesti kogeda seda isekust, mis hetkeks möödunud kevadel tekkis. Piiride sulgudes kannatasid järsku korraga kõik Euroopa Liidu põhivabadused ning soov isikukaitsevahendeid või hingamisaparaate saada näitas, et kehtisid džungliseadused.
Võib-olla pettusime veidi, sest võtame Euroopa Liitu kui iseenesestmõistetavat osa oma elust. Me lihtsalt usume Euroopasse ja ootame temalt palju, isegi siis, kui oleme kiivalt kaitsnud oma iseolemist. Alles mais koguti Euroopa Komisjoni algatusel 7,5 miljardit eurot diagnostikaks, raviks ning vaktsiinide väljatöötamiseks. Kui tõuseme korra kriisi kohale, siis ehk julgeme öelda, et on väikest viisi ime nii see, et koroonaviiruse vaktsiinid on ressursside mobiliseerimise tõttu olemas, kui ka see, et meil on olemas tõeliselt solidaarne süsteem nii nende jagamiseks liikmesriikide vahel kui eraldamiseks muule maailmale. Veel aasta tagasi öeldi siinsamas, et Eesti on ravimifirmade jaoks liiga väikese turuga riik ning uued ravimid jõuavad siia kas liiga hilja või on liiga kallid, aga ühtsel Euroopa turul ei peaks see nii olema. On selge, et ilma Euroopa Liiduta meil koroonavaktsiine täna ei oleks ja sellise süsteemi terviklikku arendamist tuleb jätkata ka kriisi järel.
Austatud Riigikogu,
Teine oluline tugi on olnud rahaline solidaarsus. Muu hulgas andis Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastu võimaluse teha ettepanekuid täiendavateks investeeringuteks ka tervisesüsteemi ja haiglavõrgu tugevdamisse. Mul on hea meel, et ka opositsioon on sellele kavale juba toetust avaldanud ja meil on laiapindne tugi. Tahaksin samuti rõõmustada, et oleme teinud tublit tööd rahvusvahelisel tasandil vaktsiinisertifikaadiga Maailma Tervishoiu Organisatsioonis, ning mul on põhjust loota, et seda arvestab väga suurel määral ka homne (17.03) Euroopa Komisjoni ettepanek vaktsineerimissertifikaatide kohta.
Oluline kogemustähelepanek peitub eelmises suures finantskriisis, mille õlgadel me täna seisame. Viimase kriisikogemuse mõjul oleme tugevdanud euroala ja koroonakriis muutis tehtu hädavajalikuks turvavõrguks – seega kindlustuspoliis töötab. Toon selle ilmestamiseks esile vaid mõne tähelepanuväärse abinõu. Euroopa Komisjon on COVID-19 kriisi leevendamiseks riigiabi lubasid andnud praeguseks ligikaudu kolme triljoni euro väärtuses. Euroopa Keskpanga pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava maht on 1850 miljardit eurot ehk ligi kaks triljonit eurot. Sellele lisandub omakorda Euroopa Liidu eelarvetugi umbes 1,1 triljoni euro suuruses mahus ja 750 miljardi euro suurusjärgus taaskäivitamiskavana. Seda omakorda täiendavad paljud teised meetmed, juba olemasolev turvavõrk nagu Euroopa stabiilsusmehhanism ja töötuskindlustussüsteeme toetav TERA. Seda võib kokku nimetada ei rohkem ega vähem kui tõesti erakordseks ja ajalooliseks solidaarsuseks, aga ka tähelepanuväärseks investeeringuks tulevikukindlusse, sest järgmises kriisis toetume juba sellele, mida tänasest kogemusest ehitame.
Lugupeetud Riigikogu,
Kolmandaks tähelepanuväärselt oluliseks kriisikindluse andjaks on ka Euroopa Liidu suur siseturg. On tõsi, et siin ilmnes ka puuduseid, ja see hirm ei ole päriselt ka kadunud nüüd, kui levivad viiruse uued tüved. Kriis tõi mõnevõrra isegi ootamatult nähtavale asjaolu, et infotehnoloogia võimaldab ühiskonnal talutavalt toimida ka üsna äärmuslikes tingimustes. Ma ei kujuta hästi ette seda piiriülest koordinatsiooni ilma tänapäevase sideta ning selle tunnistuseks on seegi, et meiegi täidame siin oma demokraatlikku kohust interneti vahendusel.
On siililegi selge, et juurdepääs strateegiliselt olulistele materjalidele ja tehnoloogiatele ei ole oluline vaid tervise kaitseks, aga ka rohe- ja digipöörde elluviimiseks. Selle teadvustamisest kantuna kirjutasime Euroopa Liidu nelja naispeaministriga ühiskirja, milles palusime Euroopa baasvõimekuste arendamise võtta kümnendi fookusse ning luua nende saavutamist seirav raamistik, seadusandlus ja tööriistakast. Euroopa Komisjon esitaski möödunud nädalal digikompassi algatuse, milles kiipide, kvantarvutite, digioskuste ja muu kõrval võetakse lõpuks ometi sihikule ka meile armas laialdane digiallkirjade kasutuselevõtt. Ma loodan, et ülemkogu annab sellele põhimõttelise heakskiidu järgmisel nädalal.
Loomulikult soovime, et Euroopa Liit jätkaks ka andmete vaba liikumise teemaga ja aitaks leida väärtust kõigist valdkondadest ja tööstussektoritest. Samuti on oluline, et peatselt arutusele tulev digiteenuste akt pakuks Euroopa ettevõtetele ja platvormidele võimaluse tõelist suurt siseturgu nautida. Mul on ka hea meel, et Euroopa Liit on otsimas ühisosa NATOga seoses kriitiliste tehnoloogiate arendamisega ning samuti Ameerika Ühendriikidega seoses platvormide reguleerimise ja maksustamise teemaga. Ma usun, et Läänel on üheskoos vägagi põhjust digitehnoloogia mõningaid maailmatrende murelikult vaadata ja ühiselt tegutseda.
Austatud Riigikogu,
Me ei ole maad pärinud oma vanematelt, vaid oleme ta laenuks võtnud oma lastelt. Fred Jüssi, Rein Marani või David Attenborough’ loodusfilmid ja ka värsked Levila lood endiste metsavahtidega aitavad mäletada muutunud elukeskkonda. Me ei räägi tagajärgedest loodusele ainult kui vaiksest kriisist ja abstraktselt elurikkuse, metsade ja mullaviljakuse kaost. Inimtekkelised kliimamuutused on allikaks paljudele uutele konfliktidele. Pärgviiruste leviku põhjuseks on inimese poolt metsiku looduse piiride järjepidev ja mastaapne muutmine inimese kasuks ja nii, et loodusel kaob sisemine võime sellega toime tulla. Tunneme kõik ütlust „mõisa köis, las lohiseb“. Tuleb välja, et tasuta ja piiramatult tarvitatavat loodust ei eksisteeri ning ülekasutamise tulemuseks on loodusetus ja eluvaesus, sellest edasi aga juba lootusetus ja vaesus.
Äsja avaldati Ühendkuningriigi valitsuse poolt tellitud ja Cambridge´i Ülikooli majandusteadlase Partha Dasgupta koostatud aruanne „Elurikkuse majandus“. Aruanne tuletab meelde looduse ülekasutamise ja eneseparandamise mehhanismide kadumise katastroofilist trendi. Näiteks on aastatel 1992 kuni 2014 füüsiline kapital ehk siis teed, masinad, hooned, tehased, sadamad, ja nii edasi, inimese kohta kahekordistunud, samal ajal on aga looduskapitali varu inimese kohta vähenenud ligi 40 protsenti. Teisisõnu on inimkonna õitseng olnud loodusele laastav. Seetõttu kutsub aruanne üles füüsilise kapitali kõrval ka looduskapitali majandusarvestusse sisse võtma. Süsinikuheite hinnastamine sektoripõhiselt on kindlasti olnud oluline samm õiges suunas. Ka Eestis on heitmed vähenenud peamiselt just emissioonikaubanduse süsteemi sektorites ja teistes sektorites pigem kasvanud. Kuivõrd tegemist on üleilmse pingutusega, siis on oluline rõhutada, et see ei ole piisav, kui panna paika väga kauge lõppeesmärk, vaid oluline on ka see, mis juhtub nüüd ja lähikümnendil. Toetan seega, et meil oleks nii motiveeriv kui ka heidutav süsteem selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad panema seljad kokku, et tuua kolmandad riigid selle ambitsiooni taha.
Kordan üle seisukoha, et valitsus toetab Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ja selle õiguslikult siduva eesmärgina kirjutamist niinimetatud Euroopa kliimaseadusse. Veelgi enam, me toetame sellist eesmärki ka Eestile ning algatasime äsja ka keskkonnavaldkonna arengukava koostamise. Järgmise kahe kuu jooksul ootame nii Euroopa Komisjoni kui ka Eesti enda mõjuhinnangut, kuidas on 55 protsendi heite vähendamine saavutatav. Euroopa Liidu otsuste kontekstis on oluline, et selle eesmärgi saavutamine saab olema kulutõhus ja õiglane. Tundlikes tööstussektorites peab olema võimalus ja aeg kohanemiseks muutustega, mistõttu peaks tulemus olema järkjärguline liikumine kliimaneutraalsuse suunas. Mul on isiklikult väga hea meel õiglase ülemineku fondi loomise üle kõige enam puudutatud piirkondadele. Võitlesin selle eest juba Euroopa Parlamendi liikmena ning pean väga õigeks, et valitsus otsustas kogu selle raha suunata Ida-Virumaa arenguks.
Austatud Riigikogu,
Euroopa Komisoni president Ursula von der Leyen on sõnastanud, et kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa uus majanduskasvu strateegia. 1996. aasta Tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu „kes hiljaks jääb, see ilma jääb“. Sellise eluterve suhtumisega peaksime lähenema ka rohepöördele, mida Läänemere ohustatud liigi järgi võiks koduselt kutsuda ka Viigrihüppeks.
Usun, et panite tähele, et äsja teatas Volvo, et on 2030. aastal täielikult elektriautode tootja, ning Tallinnasse tarkvarakeskuse loonud Volkswagen, et on 2030. aastal IT-ettevõte. Kui liikuvuse efektiivsuse põhilisteks väljakutseteks on ümbritseva keskkonna tajumine, digitaalne aju ja tarkvara ning energia talletamine, siis on Eestil Bolti, Auvetechi, Skeletoni, Harju Elektri, Elcogeni, PowerUPi ja teiste kõrgtehnoloogiliste ettevõtete näol olemas juba märkimisväärne jalajälg niinimetatud autotööstuses. Tunnustan meie ülikoole selle teadmusbaasi ladumise eest, aga ka Elcogeni äsjast otsust rajada Eestisse kütuseelementide tootmise tehas.
Valitsus seisab kindlasti selle eest, et meil oleks sellist tarka ja rohelist tööstustootmist rohkem. 50 miljonit eurot seemneraha Euroopa taaskäivitamisfondist vesinikutehnoloogiale annab loodetavasti vajaliku käivitava tõuke vesinikupöördeks. Loodan sarnast digi- ja rohevõimendust ka Rail Balticu projekti eluviimisest ning soovin tugevdada regionaalset ja Atlandi-ülest koostööd ka Tallinna Digisummitil. Me ju ei taha olla Euroopa kõige mustema jalajäljega riik ega muutuda Euroopa romulaks aastaks 2035? Uues Euroopa Liidu eelarveperioodis on Eestile suurusjärgus 3,3 miljardit eurot kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks.
Kuivõrd rohepööre on olemuslikult energiapööre puhta energia suunas, on valitsuse otsus taanduda rahva raha eest põlevkivienergia eelisarendamisest lõpuks ometi käima tõmmanud arutelu erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiate üle. Eesti sees tähendab selline pööre käegakatsutavas tulevikus energiatootmise nihkumist idast läände, maalt merele ja kivist tuule suunas. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on öelnud, et energiatootmise tulevik on tuulik tagaõues. See mõtteviis näib meile vist sama võõras kui arvutiklass 1990. aastal, aga kui me midagi sellest ajastust õppisime, siis seda, et küsimus ei ole tehnoloogias, vaid ennekõike meie hoiakutes.
Energiavolinik Kadri Simsoni esitatud Euroopa avamere tuuleenergia strateegia ja vesinikustrateegia ning Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate Euroopa ühishuviprojektide hulgas on prioriteetsed avamere-tuuleenergiavõrgu arendamine ja vesinikutehnoloogiad. Tunnustan eelmisi valitsusi selle eest, et Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimise projekt Kesk-Euroopaga sai vajaliku rahastuse, 720 miljonit eurot, ja on jõudmas Euroopaga ühendamise lõpusirgele. Olen samuti lootusrikas, et Eesti-Läti ühine meretuule arendamise algatus kannab 2030. aastaks vilja ja mõjub innustavalt. On muidugi ilmselge, et uuest Euroopa Liidu eelarvest ei piisa Läänemere võrgu idee realiseerimiseks ning rahastust peaks täiendama nii emissioonikaubanduse tulu kui ka olemasolevale perioodile järgnev eelarve.
Austatud Riigikogu,
Aafrika rahvatarkus ütleb tabavalt, et kui tahad minna kiiresti, siis mine üksi, ja kui tahad minna kaugele, siis mine üheskoos. Ja üheskoos ja ühtsena tuleb meil minna, sest meie strateegilised väljakutsed teisenevad pidevalt koos rahvastiku, keskkonna ja tehnoloogiaga, aga ei ole olemuslikult muutunud. Ma väga loodan, et meie heidutusvõime ja tööriistakast suudab nende arengutega maailmas ühte sammu käia. Äsja käivitasime Euroopa strateegilise kompassi protsessi ning loodan, et aasta pärast saame seda mõõta. Järgmise nädala ülemkogult ootan ennekõike seda, et meil jätkub strateegilist kannatlikkust ning kinnitatakse üle Venemaaga suhete arendamise 5 põhimõtet. Kui me räägime selektiivsest hõlmamisest, siis parim, mida me teha saame, on veel enam selektiivselt hõlmata kodanikuühiskonda, meiega tuumväärtuseid jagavaid idanaabreid ja ka teha vajalikud otsused laienemispoliitikas.
Uus aasta on alanud tiheda, sõbraliku ja ühistel väärtustel põhineva koostöö üle kinnitamisega Ameerika Ühendriikidega. Seetõttu on rõõmustav, et terve rida suhteid pingestanud teemasid on leidnud või leidmas lahendust. Loodan, et meil on võimalik ka kahepoolselt ja regioonina jätkata koostööd Ameerikaga ka sel aastal toimunud Kolme Mere tippkohtumise ja selle jätkutegevuste raames, sealhulgas ka Tallinna Digisummitil. Maailma uuesti avamine ja liikuvus on kindlasti teemad, kus on palju võimalusi leida positiivseid ühiseid tegevusi ja algatusi.
Aga kui me räägime niinimetatud suveräänsemast Euroopast, siis on ju ainuüksi koroonakriis näidanud, et Euroopa Liidu valmisolekut ja võimekust omal jõul toime tulla on vaja kasvatada. Peab kasvama ka Euroopa suutlikkus ja tõsiseltvõetavus panustada transatlantilisse julgeolekusse Euroopa Liidu tööriistade abil. Seejuures tuleb meil arvestada, et Euroopa enda julgeoleku nurgakiviks on ja jääb transatlantiline suhe ja seega arutelu liitlaste sõjalisest kaitsest, sellesse panustamisest ja sõjalistest operatsioonidest peab toimuma NATO raamistikus koos teiste liitlastega ja mitte rööbiti või selja taga. Just NATO põhiline eesmärk on tagada oma liikmesriikide julgeolek ja kollektiivkaitse. On paslik meenutada, et NATO hoiab tervelt miljardi inimese elu kaitstud ja turvalisena ning vaid pooled neist inimestest elavad Euroopa Liidus. Kusjuures tuleb arvestada, et see teine pool kipub olema ka NATO sõjaliselt tugevam pool.
Lugupeetud Riigikogu,
Esmalt tunnustan kolme möödunud valitsust tõhusa ja tulemusliku töö eest Euroopa Liidu eelarvekokkuleppe sõlmimisel. Möödunud neljapäeval kinnitas valitsus ka ettepaneku Euroopa Liidu eelarve omatulude kohta ja see on juba saadetud Riigikokku otsustamiseks – loodan konstruktiivseid arutelusid ja kiiret kokkulepet, et oleks võimalik alustada unistatud investeeringutega ja tuua tulevik lähemale. Nagu ma juba ettekande sissejuhatuses ütlesin, on Eesti asjad ka Euroopa asjad ja vastupidi – tugevad riigid teevad tugevaks Euroopa ja tugev Euroopa teeb tugevaks ka Euroopa riigid. Riigikantselei eestvedamisel on valminud ja teile esitatud katusstrateegia „Eesti 2035“. See arvestab Euroopa Liidu arenguid ja olles Eesti pikaajaline strateegia, üritab neid arenguid selle abil ka suunata. Kõik valdkondlikud arengukavad peavad ette nägema ja ka suutma kujundada Euroopa arenguid vähemalt Eesti vaatevinklist ning ministrid annavad suures saalis nendest tegemistest ka aru. Loodetavasti räägitakse ka Riigikogu suures saalis Euroopa valdkondlikest arengutest tihedamini ja rohkem.
Selline veidi enesekesksem lähenemine ei muuda aluspõhimõtet, et kui Euroopal läheb hästi, siis läheb ka Eestil hästi, vaid peab tugevdama just Eestis ka valdkondlikku omanikutunnet, huvi ja sihiseadet Euroopa poliitikates. Euroopa ei saa kunagi valmis, sest Euroopal ei ole ja ei pea olema lõppeesmärki, kuid on oluline, et me hoolime ja tunneme vastutust selle tuleviku eest, ning mõistame, et Eesti ei või, ei saa, ei tohi jääda üksi. Ta saab olla vaid see, mida täna elavad inimesed soovivad ja unistavad, et ta on. Ma siiski loodan, et eestlased ei lõpeta lootmast ja unistamast rahulikust, kaitstust, vabast ja ka mitmekesisest Euroopast, sest ei ole Eestit ilma Euroopata ja Euroopat ilma Eestita.
