Uue raamatukoguseaduse fookuses on kogukonna vajadused ja lugejate mugavus
Kultuuriministeerium saatis kooskõlastusringile rahvaraamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu seaduste muudatused. Seaduste muutmine on osa rahvaraamatukogude reformist, millega soovitakse tagada kasutajakeskne ja kättesaadav raamatukoguteenus üle Eesti.
„21. sajandi raamatukogu on kogukonnakeskus, elukestva õppimise edendaja, kaugtööpaik ning kohaliku elu süda. Oleme viimase viie aasta jooksul valmistanud koos valdkonnaga ette rahvaraamatukogude reformi, mis tugevdab kogu Eesti raamatukoguvõrku. Reformi kesksel kohal on kogukonna vajaduste tundmine ja lugejate mugavus ning riigi süsteemsem tugi. Seadusemuudatused, millega ajakohastatakse viimati 2007. aastal muudetud rahvaraamatukogude regulatsiooni, on üheks viimaseks sammuks,“ rääkis Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.
21. sajandi raamatukogu on kogukonnakeskus, elukestva õppimise edendaja, kaugtööpaik ning kohaliku elu süda.
Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad 480 kohaliku omavalitsuse raamatukogu ehk rahvaraamatukogu, 38 teadus- ja erialaraamatukogu ning 356 kooliraamatukogu. Rahvaraamatukogu seadus puudutab neist esimesi.
Seadusemuudatustega soovitakse ajakohastada põhimõtteid, mille alusel rahvaraamatukogude võrk kujuneb. Kui seni on rahvaraamatukogude võrgu loomisel tuginetud üksnes elanike arvule, soovitakse edaspidi arvesse võtta ka asustustihedust ja -struktuuri ning kohalikke vajadusi. „Omavalitsustel säilib õigus ja võimalus kujundada oma territooriumil raamatukoguvõrku, lähtudes elanike paiknemisest ja vajadustest. Seejuures ei tohi ükski paikkond jääda rahvaraamatukogu teenindusest välja ning raamatukogu ruumid ja teenused peavad olema ligipääsetavad,“ lisas Piipuu.
Ühtlasi alustatakse ühtse raamatukogude andmekogu loomist. Kui täna on Eesti rahvaraamatukogudes kasutusel kolm erinevat raamatukogusüsteemi, siis ühtse andmekogu loomine võimaldab lugejatel tutvuda kõigi rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis.
Kui täna on Eesti rahvaraamatukogudes kasutusel kolm erinevat raamatukogusüsteemi, siis ühtse andmekogu loomine võimaldab lugejatel tutvuda kõigi rahvaraamatukogude ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudega ühes süsteemis.
Kehtiva seaduse järgi täidab igas maakonnas üks rahvaraamatukogu lisaks riiklikke ülesandeid – kokku on üle Eesti seega 15 maakonnaraamatukogu, mis tegutsevad teistele rahvaraamatukogudele komplekteerimis-, koolitus- ja nõustamiskeskustena. Muudatustega hakkab riiklikke ülesandeid täitma Eesti Rahvusraamatukogu, kellest saab rahvaraamatukogude valdkonna arendusüksus – Eesti Rahvusraamatukogu hakkab looma, haldama ja arendama rahvaraamatukogude üleriigilisi teenuseid, pakkuma piirkondlikku erialast nõustamist, koordineerima koolitusi ja programmides osalemist ning hankima riikliku toetuse eest keskselt väljaandeid.
- Lähemalt saab rahvaraamatukogude reformi ja planeeritud muudatuste kohta lugeda ministeeriumi kodulehel.
