UURING I 62% eestimaalastest on vähendanud elektri tarbimist
Kaugelt üle poole ehk 62% eestimaalastest on vähendanud elektri tarbimist ning viiendik elab tavapärasest jahedamas toas, selgus värskest uuringust.
Detsembri lõpus Luminori tellimusel läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt on pea kaks kolmandikku ehk 62% eestimaalastest vähendanud elektri tarbimist. 28% on kasutusele võtnud erinevaid elektrisäästmise lahendusi ja 20% hoiab kodus kütet tavapärasest paar kraadi madalamana. Samas pole üsna märgatav hulk inimesi ehk 16% uuringule vastanutest veel mõelnud sellele, kuidas saaks elektrit säästa. Vaid 5% on oma kortermajas kokku leppinud energiakulude vähendamise lahendustes.
Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on hüppeliselt kasvanud energiaarvete taustal igati mõistlik käitumine nii elektritarbimise vähendamine kui erinevate elektrisäästmise lahenduste kasutusele võtmine. “Üks väga praktiline ja pikaaegse kasuga energiasäästmise viis on oma eluaseme soojustamine, mis kohe vähendab küttekulusid. Samuti tasub mõelda näiteks päikesepaneelide paigaldamise peale,” rääkis Rebane.
Eestlased on teistest rahvustest mõnevõrra rohkem juba võtnud kasutusele erinevaid elektrisäästmise vahendeid (32% vs 21%). Muu rahvuse esindajate hulgas on jällegi veidi rohkem neid, kes hoiavad kütet madalamana (23% vs 19%).
Kõige rohkem ehk 71% elektritarbimise vähendajatest elab Lääne maakonnas. Kõige väiksem oli elektritarbimise vähendajate hulk Saare maakonnas (42%). Naised on elektri tarbimise osas veidi kokkuhoidlikumad kui mehed (64% vs 59%). Kõige rohkem on elektritarbimise vähendajaid 60-74-aastaste hulgas (74%) ja kõige vähem 18-29-aastaste hulgas (58%).
Selge seos tuli välja leibkonna suuruse ja elektritarbimise vahendite kasutuselevõtu vahel. Ühe inimesega leibkonnas on selliseid vahendeid kasutusele võtnud vaid 16% vastanutest, kuid nelja inimesega leibkonnas juba 41%. Huvitav seos on ka kütte madalamana hoidmise ja haridustaseme vahel: kui põhiharidusega inimestest hoiab tuba paar kraadi jahedamana 10% vastanutest, siis kõrgharidusega juba 25%.
Tanel Rebase sõnul võib siin olla tegemist sellega, milline küttesüsteem on eluasemes ja kas see on eraldi reguleeritav. “Näiteks keskkütte puhul võib selline teadlik reguleerimine olla keerulisem kui maakütte või õhk-vesi soojuspumpade puhul,” märkis ta. “Ka sellele võiks mõelda, kas saab oma küttesüsteemi muuta paremini reguleeritavaks ja energiasäästlikumaks. Pikas perspektiivis tasub see investeering end kindlasti ära.”
Luminori tellimusel viis uuringu 2022. aasta detsembris läbi Norstat. Küsitleti kokku 1000 inimest vanuses 18-74 üle terve Eesti.
