UURING I Majanduslik ebavõrdsus on kliimamuutuste kõrval Eesti noorte jaoks tähtsaim ühiskondlik probleem
Iga kolmas Eesti noor on seisukohal, et sissetulekute ja vara jagunemise suur ebavõrdsus on kliimamuutustest tulenevate keskkonnaprobleemide järel tähtsuselt teine teema, millega Eesti ühiskond peab järgmise kümne aasta jooksul põhjalikumalt tegelema, selgus Coop Eesti tellimusel Norstati läbi viidud uuringust.
Uuringu eesmärk oli kaardistada tänaste noorte hinnanguid ühiskondlikult oluliste teemade osas. Uuringus, milles osales üle Eesti 500 noort vanuses 19-30 aastat, lähtuti ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidest ja uuriti nende teemade olulisust tulevaste otsustajate arvates.
Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Alo Ivask tõi välja, et kui viimase kümnendiga on noortele üle maailma tekitanud suurt muret kliimamuutustest tulenevad keskkonnaprobleemid, siis maikuus läbiviidud uuring näitab, et tähtsuselt teisele kohale on tõusnud majanduslik ebavõrdsus.
Eesti noortel paluti uuringus hinnata kümmet probleemteemat, millele lahenduste otsimine on jätkusuutliku arengu eeldusteks, nende hulgas rahva tervis, hariduse kvaliteet, julgeolek, diskrimineerimine, toidu puudus jmt. 57% noortest pidas oluliseks kliimamuutustest tulenevaid keskkonnaprobleeme. Teisteks pakilisemateks teemadeks peeti ka julgeolekut, energiamajanduse jätkusuutlikkust, toidu ja puhta joogivee kättesaadavust ning sissetulekute jagunemise ebavõrdsust.
Kui noortel paluti valida kolm kõige olulisemat teemat, mille lahendamisele peab Eesti ühiskond järgmise kümne aasta jooksul keskenduma, oli esimeseks valikuks jätkuvalt keskkond, kuid teisele kohale paigutati sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. Olulisuselt kolmandaks teemaks hindasid noored energiamajanduse jätkusuutlikkust.
Uuringu teine osa keskendus noorte teadlikkusele kogukondlikust majandusmudelist. Kahe kolmandiku vastajate hinnangul on kogukondliku majandusmudeli peamiseks tunnuseks ettevõtlusest saadud kasumi kogukonda tagasi investeerimine. 55% vastajatest pidas kogukondliku majandusmudeli tunnuseks seda, kui ettevõtluse peamiseks eesmärgiks on pakkuda kogukonnale mingit olulist teenust või hüve ja 30% vastajatest pidas kogukondliku majandusmudeli üheks tunnuseks ühistulist ettevõtlusvormi.
„Uuringu tulemused näitasid, et noored on küllaltki hästi kursis, missugust ärimudelit võiks nimetada kogukondlikuks. Oluline osa noortest, kes tunneb muret sissetulekute ja vara jaotuse suure ebavõrdsuse pärast ühiskonnas, teab, et on olemas ärimudeleid, mille tulemusena loodud väärtus jaguneb rohkemate kogukonna liikmete vahel. Samas tekitas paljudele raskusi seesuguste ettevõttete nimetamine, mis toimiksid antud majandusmudeli kohaselt,“ kommenteeris Ivask.
Tervelt 81% noortest ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi Eesti ettevõtet, kelle toimimine vastaks kogukondliku majandusmudeli tunnustele. Kui noortel paluti märkida kogukondliku majandusmudeliga ettevõtteid Eesti 12 tuntud suurettevõtte hulgast, mainiti kõige enam Coopi (38%), Tuleva Pensionifondi (27%) ja Enefit Greeni (27%).
Alo Ivaski sõnul kinnitas läbiviidud uuring Coop Eesti hüpoteesi, et Eesti noored inimesed, kes peagi hakkavad langetama ühiskonna jaoks olulisi otsuseid, tajuvad ühelt poolt selgelt vajadust tegeleda sotsiaalmajandusliku ebavõrdsusega, kuid teiselt poolt ei ole väga teadlikud ühistulisest ettevõtlusvormist ja sellest tulenevast kasust kogukondadele.
„Eestis tuleb tõmmata laiemat tähelepanu kogukondade koostööle, et kohalikud mured leiaksid ka kohaliku lahenduse. See eeldab, et koostööd teevad kohalikud ettevõtjad, kohalikud elanikud ja koostööd toetab omalt poolt kohalik omavalitsus. Kogukondlik majandusmudel võimaldab ettevõtetel kasumit teenida nii, et sellest võidab tavapärasest suurem osa ühiskonnaliikmetest,“ ütles Ivask.
