UURING! Töötajad eelistavad aina rohkem paindlikku töö algus- ja lõpuaega
Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele veel järele jõudnud, selgub sotsiaalministeeriumi ja statistikaameti üleriigilise tööelu uuringu põhjal valminud artiklite kogumikust.
Töötajate otsustusvabadus oma töökorralduse üle on aastatega mõnevõrra suurenenud. Enim on muutunud töötajate võimalus valida oma töö algus- ja lõpuaega, mida 2009. aastal sai teha 23% töötajatest piisavalt, 2015. aastal aga 35%. Samamoodi on tõusnud ka töötajate osakaal, kes sooviksid oma töö algus- ja lõpuaega ise valida.
Uuringust selgus, et inimeste soov kaugtöö vormis töötada on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele järele jõudnud. Kuue aastaga ei ole tõusnud kaugtööd tegevate töötajate osakaal, samas on kaugtööd mitte teinud töötajate seas kuue aastaga kahekordistunud vähemalt osalist kaugtööd eelistavate töötajate osakaal (18%-lt 34%-le).
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tulevikutöö tegelikkuses juba praegu kohal. „Töötajad ootavad aina enam paindlikkust ning oluline pole mitte töökohal viibitud tundide ja töötatud tundide arv, vaid lisandväärtus, mis töötatud ajaga saavutatakse. Eesti on töötatud tundide arvu poolest tipus just osaajaga töötamise vähesuse tõttu. Tööandjad peaksid pakkuma paindlikumaid töötegemise võimalusi, mis annaks võimaluse osaleda tööturul ka nendel inimestel, kes täistööajaga töötada ei soovi. See suurendaks oluliselt tööjõupakkumist,“ ütles Ossinovski.
Kogumiku artiklid põhinevad Statistikaameti üleriigilisel tööelu-uuringul, mis viidi 2015. aastal läbi teist korda, esimene tööelu-uuring toimus 2009. aastal. Tööelu-uuringu raames on küsitletud nii tööandjaid kui ka töötajaid viie ja enama töötajaga organisatsioonides. 2015. aastal vastas uuringule 4778 töötajat ja 848 tööandjat.
