Uus-Põhjala riigid on kujunemas Euroopa süvatehnoloogia keskuseks
Startup Estonia poolt korraldatud diskussioonil maailma juhtival süvatehnoloogia valdkonna konverentsil Hello Tomorrow Global Summit Pariisis jäi kõlama, et Uus-Põhjala riigid on täna kujunemas Euroopa süvatehnoloogia, tehisintellekti ja jätkusuutliku innovatsiooni keskuseks.
Arutelu avanud Startup Estonia juht Vaido Mikheim tõi välja, et edukaks süvatehnoloogiate arenguks ning teaduse kommertsialiseerimiseks on lisaks teadus- ja arendustegevusele vaja inimesi ja rahastust ning ka vastavat ärikultuuri. “Võrreldes Euroopa suurte majandustega nagu Prantsusmaa ja Saksamaa on Balti- ja Põhjamaad väiksemad turud ning peame kokku hoidma,” ütles ta ning rõhutas, et piiriülene koostöö erinevatel tasanditel on täna määrava tähendusega.
Diskussiooni korraldanud Startup Estonia Põhjamaade partnersuhete juht Kati Pärn tutvustas osalejatele Uus-Põhjala süvatehnoloogiaoru initsiatiivi, mille eesmärgiks on luua Euroopa edukaim süvatehnoloogia iduettevõtete regioon, mis arendaks uusi tehnoloogiaid ja ekspordiks neid mujale maailma. “Oleme viimase aasta jooksul väga palju keskendunud küsimusele, kuidas saame kiirendada ettevõtete kasvu meie regioonis läbi rahvusvaheliste programmide ja võrgustike efektiivsema kasutamise,” ütles Pärn ning rõhutas, et täna keskendutakse ökosüsteemi arendamisele, mis hõlmab koostööd avalike organisatsioonide, ökosüsteemi partneritega, ülikoolide, teadusasutuste, erinevate programmide ja algatustega.
Oleme viimase aasta jooksul väga palju keskendunud küsimusele, kuidas saame kiirendada ettevõtete kasvu meie regioonis läbi rahvusvaheliste programmide ja võrgustike efektiivsema kasutamise.
Soome Tehniliste Uuringute Keskuse (VTT) inkubatsiooni ja kiirendijuht Lotta Partanen sõnas, et Soome riiklik teadusorganisatsioon asutati 1942. aastal ning sellest ajast alates on Soome tegelenud esmalt riiklike ning hiljem ka ülemaailmsete probleemide lahendamisega. “Teadusorganisatsioonina on meie ülesanne tuua uuendusi ühiskonda, majandusse ja eriti tööstusesse läbi uute ettevõtete asutamise ning uute lahenduste turule jõudmise kiirendamise,” ütles ta.
Süvatehnoloogiate arendamisel Prantsusmaa kogemusi jaganud panganduskontserni Bpifrance asedirektor David Boujo tõi välja, et Prantsuse riik keskendub süvatehnoloogiate arendamisele aastast 2019. “Meie investeerimismudel Prantsusmaal on viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud. Kui varem investeerisime oma fondidest süvatehnoloogiasse umbes 20%, siis nüüd on see number tõusnud 70%-ni,” tõi Boujo näiteks.
Sarnast trendi on näha ka Soomes, kus investeeringuid süvatehnoloogia valdkonda on peaaegu kahekordistunud. “Eelmisel aastal kaasasid Soome idufirmad üldiselt umbes sama palju investeeringuid kui 2023. aastal. Seevastu meie teadmuspõhiste spin-off’ide rahastus on hoopis kasvanud võrreldes 2022. aastaga,” ütles Partanen.
Rootsi innovatsiooniagentuuri Vinnova strateegilise ala juht Anna Bergstrand tõi välja, et Rootsi riigi jaoks on täna jätkuvalt oluliseks märksõnaks jätkusuutlikkus ning nõustus, et süvatehnoloogia investeeringute puhul on trend positiivne. “Inimesed on palju teadlikumad, et just see on valdkond, kuhu tasub investeerida. Samuti on investorite kogukond muutunud küpsemaks ja teadlikumaks. Näiteks näeme, et nn perekondlikud investeerimisettevõtted pööravad sellele rohkem tähelepanu ja ka äriinglid,” ütles ta ning lisas, et Rootsis tegutseb täna 32 riiklikku tippinkubaatorit ning investorite huvi nende vastu on kasvamas. “Investorid õpivad, kuidas sellesse valdkonda investeerida,” ütles Bergstrand.
Inimesed on palju teadlikumad, et just see on valdkond, kuhu tasub investeerida. Samuti on investorite kogukond muutunud küpsemaks ja teadlikumaks.
Tema sõnul on Rootsi liitumine NATO-ga kaasa toonud palju muutusi investeerimismaastikul. “Nüüd on küsimus selles, kuidas saavad süvatehnoloogia ettevõtted arendada kahese kasutusega tehnoloogiaid, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel,” lisas ta.
Mikheim nõustus, et sarnast trendi on näha ka Eestis ning investorite tähelepanu all on nii kaitsetehnoloogiad kui ka kahese kasutusega tehnoloogiad. Samuti toimub endiselt palju arengut tehisintellekti vallas ning järjest enam on esile kerkinud tervisetehnoloogiad ja täppismeditsiin. Aga ka jätkusuutlikkus ja kliimatehnoloogiad püsivad jätkuvalt investorite huviorbiidis.
Väljakutsetest rääkides olid diskussioonis osalejad üksmeelel, et Balti- ja Põhjamaades on puudu väga varajase faasi ja kasvufaasi rahastusest. Kui varajases faasis töötavad toetused ja mittetulunduslik rahastus hästi, siis kasvufaasi rahastus nõuab poliitilisi otsuseid. “Näiteks kui me vaatame pensionifonde, siis kui nende juhiseid veidi muudetaks, oleks see pensionifondide jaoks marginaalne summa, mida nad võiksid eraldada mõnele kasvufaasi riskikapitalifondile, kuid selle mõju oleks märkimisväärne ja see oleks suur samm edasi,” pakkus Bergstrand välja.
Osalejad tõdesid samuti, et toimivaks investeerimisturuks on vaja ka iduettevõtete müüke, sest investor soovib oma raha tagasi saada ning raha suunatakse sageli uuesti idufirmadesse. “Peamine probleem Euroopas on väljumiste puudumine. Näiteks Prantsusmaal toimus eelmisel aastal 25 suure tehnoloogiaettevõtte müüki, kuid positiivne on, et 75% neist olid Euroopa omanikega,” tõdes Boujo.
Peamine probleem Euroopas on väljumiste puudumine. Näiteks Prantsusmaal toimus eelmisel aastal 25 suure tehnoloogiaettevõtte müüki, kuid positiivne on, et 75% neist olid Euroopa omanikega.
Paneeldiskussiooni The New Nordics Edge: Investment and Tech Trends Shaping Europe’s Future korraldas Startup Estonia Uus-Põhjala süvatehnoloogiaoru initsiatiivi raames, mille eesmärgiks on luua Euroopa edukaim süvatehnoloogia iduettevõtete regioon, mis toodaks uusi tehnoloogiaid ja ekspordiks neid mujale maailma.
Startup Estonia on riiklik programm Eesti startup ökosüsteemi arendamiseks, andes tõuke iduettevõtete tekkimiseks ning rahvusvahelisteks edulugudeks saamiseks. Startup Estonia programmi viib ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Startup Estonia programmi rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.
