Väärismetallide jalajälg keskkonnale – kas peaksime muretsema?
Väärismetallide kaevandamisel on märkimisväärne mõju keskkonnale. Lahendus võib seisneda ringmajanduses. Tartu Ülikooli geoloogia teadur Riho Mõtlep sõnas, et kuld ei korredeeru ega kao niisama, mispärast on kogu seni kaevandatu meil põhimõtteliselt siiani alles ja uuesti kasutatav.
“Väärismetalle leidub sarnaselt teistele metallidele maakoores kõikjal, sealhulgas Eesti kivimites, kuid nende keskmine sisaldus kivimites on liiga väike ning kaevandamine ei tasu end ära,” lausus Mõtlep. Ta sõnul on erinevate geoloogiliste protsesside mõjul tekkinud küll kivimeid, milles metallid aja jooksul rikastuvad ehk nende kontsentratsioon kivimis tõuseb. Selliseid metallidega kontsentreerunud kivimeid kutsutakse metallimaakideks.
Metallimaakide levik on piiratud ja teada on vaid loetud piirkonnad, kus näiteks kulla ja teiste väärismetallide kaevandamine majanduslikus mõttes ära tasub. Mõtlepa sõnul sõltub metalli kaevandamisväärsus lisaks selle piisavale sisaldusele maapõues ka kaevandamise ning metalli kivimist eraldamiseks tehtavatele kulutustele, keskkonnamõjude kompenseerimisest ning metalli turuhinnast.
Kullapalavik on asendunud metallimaakide kaevandustega
“Ajalooliselt on kulda kaevandatud jõesetetest väljapesemise teel. See on töömahukas, kuid suhteliselt väikese keskkonnamõjuga. Kulla kättesaamiseks ei kasutata kemikaale, vaid toimub põhimõtteliselt gravitatsiooniline eraldamine,” sõnas teadur. Tänapäeval tuleb pea kogu toodang aga metallimaakide kaevandusest, kus kulla eraldamiseks kivimist kasutatakse erinevaid keemilise ja elektrokeemilise töötlemise protsesse.
“Valdavalt eraldatakse kulda läbi tsüaniiditöötluse. Tsüaniid lahustab kulla, mille lahuse edasisel töötlemisel saadakse lõpuks puhas 99,99%-line kuld. Kuigi protsess toimub suurtes mahutites või suurtes kullamaagi kuhjetes ning tehnoloogiliselt on protsess kinnine ehk loodusesse ei tohiks tsüaniidilahus tungida, ladustub 10-25% tsüaniidist sellegipoolest maagi jääki,” selgitas Mõtlep. Kasutatud tsüaniidist võib tekkida tsüaniidi aure ning hilisemas kullalahuse puhastus- ja eraldamisprotsessis veel mitmeid kemikaali jääke, mida tuleb utiliseerida. Samuti kaasneb kaevandamise ja töötlemisega suur energiakulu. “Kokkuvõttes saab tänapäeval kulla kätte ka väga väikese kullasisaldusega kivimitest, kuid tööstusega kaasneb tohutu keskkonnamõju,” rääkis geoloog.
Uued tehnoloogiad aitavad keskkonna jalajälge vähendada
Väärismetallide müügi ja kokkuostuga tegeleva Tavast Eesti tegevjuhi Eivor Maiväli sõnul saab juveelimaailma jalajälge keskkonnale maandada ringmajanduse ehk kulla ja teiste väärismetalle sisaldavate toodete ümbertöötlemise ja neist kasuliku materjali kättesaamisega. “Sisend ümbertöötlemiseks võib tulla nii vanade seisma jäänud, katkiste ehete ja lauahõbeda kui ka toomisjääkides või tööstuslikus kasutuses olnud jääkide kokkuostust. Näiteks, kui hõbeplekist valmistatakse ehet, jääb kindlasti päris palju jääke, mis on vaja uuesti ümber töödelda ja uueks plekiks vormida,” lisas Maiväli. Mitmed ettevõtted pakuvad juveelifirmadele ka niinimetatud metallikonto teenust, kuhu tagastada tootmisjäägid – plekitükid ja saagimispuru – ning vahetada need ümertöödeldud uue materjali vastu. Tagastatud jäägid saadetakse puhastusse.
Üks asi on toota ehteid ümbertöödeldud materjalidest, millest paljud ehtefirmad on Maiväli sõnul huvitatud, kuid seejuures peab keskkonnahoius arvesse võtma ka kogu ehete tootmise protsessi – vältima kemikaalide sattumist keskkonda, kasutama tootmises rohelist energiat ja pakendama tooteid keskkonnasõbralikesse materjalidesse. “Aegamisi on keskkonnasõbralikumaks muutunud ka kemikaale hõlmavad protsessid nagu kuldamine ja hõbetamine. Väljatõmbe õhk filtreeritakse, jäägid kogutakse kokku ja saadetakse ümbertöötlemiseks. Jäätmete teket ja energiakulu maandavad ka kvaliteetsemaks muutunud seadmed ja töövahendid. Ressursside kokkuhoidlikumale kasutamisele aitavad kindlasti kaasa ka uued tehnoloogiad, näiteks 3D printimine,” lisas Maiväli.
Lääne-Euroopa on keskkonna jalajälje vähendamises eesrindlik
Tavast Eesti tegevjuhi sõnul on Eesti juveeliärid ning ehtekunstnike ja tarbijate teadlikkus juveelimaailma jätkusuutlikkusest veel lapsekingades. “Minu teada oleme Eestis ainuke pakkuja, kelle valikus on näiteks 100% taaskasutatud kullast toodetud investeerimisplaadid,” ütles Maiväli ja nentis seejuures, et erinevalt Lääne-Euroopa klientidest ei küsi ega oska Eesti klient nõuda loodussõbralikemaid lahendusi.
Ehtekunstnik Kaia Ansip leiab, et ehtekunsti käeline töö on senini olnud üks jätkusuutlikumaid. “Palju tööd tehakse täpselt sama moodi nagu tehti Vanas-Kreekas ja enne seda. Tehnikad on samad ja masinad ei ole suutnud kullasseppadelt palju tööd ära võtta. Rustikaalses stuudios saab minimaalsete tööriistadega ikka veel päris palju ära teha,” rääkis ta. Ehtekunstnik soovitas valida kohalike ehtekunstnike loomingut ja osta vähem, aga läbimõeldult ning küsida disaineritelt küsimusi. “Kohalikud väiketegijad toodavad väikeseid koguseid ning paljud on enda jaoks mateeria ahelad läbi mõelnud. Kiirmoe masstoodangu ettevõtted on ammu tõestanud, et ei hooli väärikalt koheldud tööjõust ega elust sellel planeedil,” nentis ehtekunstnik.
Mis puudutab tarbijaid keskkonnasõbralike valikute tegemisel, soovitas Maiväli jälgida, kust ja kelle käest väärismetallist tooteid ostetakse. “Kindlasti tasub eelistada kohalikke või Euroopa tootjaid Aasia tootjatele, sest meie regioonis suhtutakse keskkonnahoidu märksa tõsisemalt,” lisas Maiväli. Ta soovitas ka kõigil tuua oma kasutuna seisvad ehted, hambakuld või lauahõbe ümbertöötlemisse, kus määratakse prooviklass ning töödeldakse materjal ümber uueks plekiks, traadiks või graanuliks, millest saavad ehtekunstnikud uusi väärismetallist ehteid luua.
Tartu Ülikooli geoloogia teadur lisas, et kuna kuld ei korrodeeru ega kao niisama, on põhimõtteliselt kogu seni kaevandatu meil siiani alles ja uuesti kasutatav, kui me pole seda just ajaloo keerdkäikudes ära kaotanud. “Tänapäeval umbes pool kaevandatavast kullast kasutatakse juveelitööstuses, ülejäänud pool investeerimiskullana ja tööstuses. Kulla suur väärtus teeb selle taaskasutuse vägagi mõttekaks. Ka tööstuses mikroskeemide ja muude toodete valmistamisel kasutatud kuld on ümbertöödeldav,” selgitas Mõtlep. Lisaks tolmu koguvale väärismetallile soovitas ta jäätmejaama või taaskasutusse suunata ka kulda sisaldavad vanad mobiiltelefonid ja arvutid.
