Vabamu püsinäitus täienes LGBT+ inimeste lugudega
Vabamu püsinäituse juures avati uus heliteekond: „„Niisugustest“ LGBT-aktivismini. 20. sajandi lood seksuaal- ja soovähemustest Eestis“. See on esimene kord Balti riikides, kui siinne muuseum käsitleb vähemuste lähiajaloo mälestusi tervikliku projektina ja püsinäituse osana.
Vabamu audiogiidi lisanduva uue heliteekonna kuraator on Tartu Ülikooli etnoloogia doktorant Rebeka Põldsam, kelle sõnul täiendavad ja avardavad uued lood meie seniseid teadmisi nõukogude võimule iseloomulikust tagakiusamisest ja rangest režiimist. „Selleks, et iga üksikisikut kõige intiimsemal tasandil kontrollida, surus nõukogude võim süsteemselt homoseksuaalseid ja transsoolisi inimesi peitu ja vaikima,“ ütleb Põldsam ja lisab: „Seepärast on LGBT inimeste lood olnud kaua uurimata, kuigi huvi nende lugude vastu on järjest kasvanud.“
Selleks, et iga üksikisikut kõige intiimsemal tasandil kontrollida, surus nõukogude võim süsteemselt homoseksuaalseid ja transsoolisi inimesi peitu ja vaikima.
Vabamu tegevjuht Karen Jagodin usub, et lisandunud mälestused ja lood Vabamu püsinäitusel mõtestavad hästi ajaloo olemust, mis ei ole oma kirjelduses kunagi lõplik või viimse detailini lahti kirjutatud. „Ka oma väikese rahva seast leiame ikka veel palju lugusid, mis räägivad meile okupatsioonide, repressioonide ja vabaduse lugusid, kuid teevad seda mõneti uue nurga alt. Need mälestused annavad meile kõigile midagi juurde, kuid ei võta midagi vähemaks,” ütles Jagodin ja lisas, et uues audiogiidis jutustatavad lood ei juhtunud kindlasti ainult vähemustega, vaid näiteks fiktiivabielu ja eksiilis elavate eestlaste teemad on meist paljude perekondi kaugemalt või lähemalt puudutanud.
Vabamu 2018. aastal avatud püsinäitus kõneleb repressioonidest ja vabaduse püüetest. Püsinäituse audiogiidi lisandunud lood avavad ja aitavad mõtestada keerulisi perioode Eesti lähiajaloos. Külastaja juhatatakse läbi Vabamu püsinäituse, juhtides tähelepanu mõnele uuele ja mõnele vanale museaalile, mis aitavad mõtestada Eesti LGBT-ajalugu.
Püsinäituse audiogiidi lisandunud lood avavad ja aitavad mõtestada keerulisi perioode Eesti lähiajaloos.
Näituse külastajad saavad uue audiogiidiga rohkem aimu sellest, kuidas ja kus räägiti homoseksuaalsusest Nõukogude Eestis, mis viis meeste homoseksuaalsete suhete dekriminaliseerimiseni ning millist rolli on mänginud abielu homoseksuaalsete inimeste eludes Nõukogude ajal ja tänapäeval.
LGBT heliteekond on osa Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna projektist „Mäletamise paljusus Balti ajaloomuuseumides: praktikad ja väljakutsed” (Eesti Teadusagentuur) ning seda on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Rosa Luxemburgi fond.
Heliteekonna formaati seadis inimeste lood lavastaja Kertu Moppel ja helirežissöör Lauri Kaldoja. Neid loevad Ülle Kaljuste, Ivo Uukkivi, Helena Lotman, Dodo Udo Parikas, Lauri Kaldoja, Alina Karmazina, Kirill Havanski, Adam Cullen, Laura Kalle. Audiogiid on eesti, inglise ja vene keeles.
