Avaleht Kultuur Vadim Belobrovtsev: Tallinna kultuuriaasta oli sisukas koroonast hoolimata
Vadim Belobrovtsev: Tallinna kultuuriaasta oli sisukas koroonast hoolimata

Vadim Belobrovtsev: Tallinna kultuuriaasta oli sisukas koroonast hoolimata

Tallinna kultuurielu oli tänavu erandlik, kuid sellele vaatamata toimus märkimisväärseid sündmusi ja viidi ellu suuri projekte.

Tallinna kultuurivaldkonda kureeriv abilinnapea Vadim Belobrovtsev tõdes, et lõppev aasta on olnud heitlik, kuid tunnustada tuleb loomeinimeste leidlikkust ning kohanemisvõimet muutuvate oludega. „Rahvas vajab kultuurielamusi igal ajal, kuid eeskätt vajatakse seda keerulistel aegadel. Seda näitab ka suur publikumenu kõiges, mida Tallinna Kultuuriamet ning linna kultuuriasutused tänavu linlastele on pakkunud,“ ütles Belobrovtsev.

Abilinnapea märkis, et Tallinna Kultuuriamet, kes tähistab tänavu 30. aastapäeva, on lõppeval aastal rikastanud linna kultuurielu mitmel moel. „Tegevusi on pakutud läbi aasta, alates hiina uusaasta ürituste korraldamisest jaanuaris. Maikuus said linlased osa Tallinna päeva sündmustest ning augustis Eesti taasiseseisvumispäevast ja kultuuriööst. Mäletamist väärib kindlasti veel lõikuskuul korraldatud kontsertetendus, millega tähistati 40 aasta möödumist Moskva olümpiamängude purjeregati toimumisest Tallinnas,“ rääkis Belobrovtsev. „Tegusad on olnud ka kõik Tallinna linna kultuuriasutused ning nende töö inimeste meeleolu toetamisel väärib kindlasti esile toomist.“

Tallinna Linnateatris esietendus tänavu viis uut lavastust, üks neist toodi publikuni virtuaalselt. Aasta tippsündmuste seas on kindlasti ka Linnateatri lao- ja tootmishoone avamine. Edaspidi saab teater lavastusteks vajalikud dekoratsioonid, alates kunstniku kavandist kuni lõpptulemuseni, ette valmistada ühes kohas. Tegu on ühe osaga Linnateatri arendusprojektist, mis jätkub tuleval aastal – ehitustööde hanke Linnateatri IX kvartali rekonstrueerimiseks kuulutas Tallinna Linnavaraamet välja detsembris.

Tallinna Filharmoonia tegevus on olnud aktiivne ja huvitav kontserttegevuse vahepealsest peatumisest hoolimata, Tallinna Kammerorkestri programm oli menukas nii kodulinnas kui ka rahvusvahelisel areenil. Tallinna Filharmoonia kunstilise juhi ja Tallinna Kammerorkestri peadirigendi Tõnu Kaljuste algatusel on asutus kiiresti laiendanud oma kontserdikorralduse regionaalset raadiust ka Eestis. Suvel toimus edukalt kammerorkestri kontsertturnee „Saabumissümfoonia“, mis tähistas muusikute isolatsioonist publiku ette naasmist. Eestimaa kirikutes anti kümme kontserti Haydni ja Pärdi loominguga. Valmis sai Tallinna Filharmoonia kodumaja, Mustpeade maja muinsuskaitseline uuringukava, mis valmistab ette kogu hoone terviklikku renoveerimist.

Tallinna Keskraamatukogu on aasta jooksul käivitanud rohkesti uuenduslikke teenuseid, et ka eriolukorra ajal saaksid igas eas inimesed raamatuid lugeda ning suhelda. Skype’i vahendusel käivitati programm „Seeniorid digitargaks“, kus raamatukoguhoidja õpetas eakatele klientidele digioskusi. See jätkus ka peale eriolukorra lõppu ning praegu tehakse viimaseid ettevalmistusi, et igas linnaosas oleks oma digioskusteklubi eakatele.

Väga populaarseks osutus keskraamatukogu projekt „Loeme ette!”, kus raamatukoguhoidjad loevad lastele telefonis või videosilla vahendusel reaalajas raamatuid ette. Ühtlasi pakkusid raamatukoguhoidjad abi koolitööde tegemisel. Õpilastega kohtumiseks loodi Discordi keskkonnas jututuba nimega “Tallinna Keskraamatukogu noortekas” ning sealses “Koolitööklubi” grupis ootasid raamatukoguhoidjad küsimusi koolitöödeteemadel.

Märkimist väärib veel see, et Tallinna Keskraamatukogu tegi eriolukorra alguses oma e-raamatukogud kättesaadavaks kõigile eestimaalastele ning nende kasutus tõusis mitmekordselt. Populaarseim on olnud ELLU, kus on sel aastal e-raamatuid laenatud enam kui 100 000 korral ehk ligi kolm korda enam kui eelmisel aastal.

Tallinna Kirjanduskeskus tähistas Eduard Vilde 155. juubeliaastat ja Tallinna päeva jutuvõistlusega „Vilde jalutuskäik“. Koostöös Eesti Draamateatriga etendus Vilde juubeliaasta puhul loodud lavastus „Millest tekivad triibud“. Septembris toimus juba traditsiooniks saanud kirjandustänavafestival. Tegevust jätkab esialgu vaid paariks kuuks avatud Mati Undi muuseum.

Vene Kultuurikeskus käivitas eriolukorra- ja piiranguteperioodil aktiivse tegevuse sotsiaalmeedias, kus kajastati mitmeid veebiüritusi: kontserte, luule- ja muusikaesitluste salvestisi, klassikalise muusika festivali lastele läbi koduste salvestiste ning slaavi kirjakeele ja kultuuri päevi. Novembris sai publik veebi vahendusel osa koorilaulufestivalist „Kammertoon 2020“. Kultuurikeskuses toimusid Eesti rahvuste päevad, Georg Otsa mälestuspäeva kontsert ning kontsertsari „Populaarne klassika“.

Tallinna Rahvaülikool pakkus menukaid keskkonnateemalisi loengusarju. Sügisel algas loengusari „Absurdist ratsionaalsuseni“, kus sai kohtuda keskkonnaekspertidega, kes avasid kuulajate jaoks keskkonnahoiu- ja jätkusuutlikkusega seotud teemasid.

Tallinna Linnamuuseum on aasta vältel pakkunud haridusprogramme, muuseumitunde ja virtuaaltuure vanalinnas, samuti näitusi muuseumi eri filiaalides.