VAHVA VIDEO I Muuseumirahvas pani keerlema päikeseratta: kevad äratab maa, mere ja inimesed
Neljapäeval kell 11.01 algas kevad ning sel puhul kogunes Eesti Loodusmuuseumi Laia tänava hoovi mitukümmend inimest. Aktsioonist „Päikeseratas“ võtsid osa Eesti Meremuuseumi, Eesti Tervisemuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi ja Tallinna Linnaarhiivi inimesed. Lisaks lõid koreograaf Lisanna Lipliku käe all kaasa Tallinna Reaalkooli kaheksanda klassi õpilased.
Kevad tähendab ärkamist, muutust ja sümboliseerib uut elu. Nagu loodus, nii ärkavad talveuimast kevadvalguses uuesti ka inimesed, sirutades käed päikese poole ning lastes soojusel end täita. Tants, mille osalised moodustasid päikese ja rattani laiali kiirgavad jooned, peegeldas igakevadist ringlust: päike tõuseb aina varem, loodus elustub, inimene avaneb.
Päike on elu süda – see valgustab meie päevi, soojendab maad ja äratab uuele elule nii looduse kui ka inimesed. Kevade algus tähistab päikese võidukäiku, mil päevad pikenevad ja valgus hakkab taas valitsema pimeduse üle. See muutus ei puuduta ainult meid, vaid kogu elusloodust – maapõuest sirutuvad esimesed kevadlilled, veekogudes algab uus eluring ja inimeste kehadki ammutavad päikesest elutähtsat energiat. Nii nagu muuseumid talletavad ja jagavad teadmist elust, saame kevade tulekutki peegeldada erinevate vaatenurkade alt – botaanikast mereteaduseni, ajaloost terviseni.
Eesti Loodusmuuseumi botaanik Loore Ehrlich:
Kadunukesed hakkavad kevadel ennast taas ilmutama
Talviste olude eest mullapõue pakku läinud taimed hakkavad kevade tulles ennast maa peale kasvatama. Esimesed tärkajad on talve hakuks juurikatesse või mugulatesse-sibulatesse toitainete varu kogujad – kollendavad kanakoolmed, lillad lõokannused, valendavad ülased ja paljud teised. Mõned varajased tulijad kasutavad lehtede abi – sinilille õite kasvuspurdiks annavad taimele lisajõudu talve üle elanud lehed. Uute lehtede kasvatamisega tegeleb sinilill siis, kui õitemöll on möödas. Ka paiselehel arenevad lehed alles peale õitsemist ja kogu kevadine energia läheb õite moodustamiseks.
Kevade edenedes tekib rohelisi suhkruvabrikuid aina juurde ja juurde, kes kõik töötavad õhust süsihappegaasi ja mullast vett hankides päikesevalguse toel jõudsalt. Nende uuest tulemisest saavad uue energiapuhangu ka rohusööjad loomad, nektarist toituvad putukad, õieilu nautivad inimesed ja teisedki. Elagu kevad.
Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator Helene Uppin:
Peale lumikellukeste võib kevadel õitseda ka meri
Vesi on kõige tihedam nelja kraadi juures, mistõttu vesi kihistub alati nii, et põhjas on külm vesi: kusjuures nii jää kui ka 4C soojem vesi tõuseb pinnale lähemale. Tänu sellele vee omadusele tekib veekogude pinnale talvine jääkaas ning veekogu põhjas saavad erisugused elukad oma asjatoimetusi vaikselt jätkata – senikaua kui neile jagub piisavalt hapnikku. Kuid kevadel hakkab vee pinnakiht kiiresti soojenema ning see ergutab pisemate vee-elukatele elutegevust. Kui suvised nn veeõitsengud ehk pisivetikate vohamine on inimestele hästi tuttavad, siis kevadised veeõitsengud sageli uudistekünnist ei ületa: inimesed pole veel supelranda jõudnud ning kevadised vetikad üldiselt toksilised ka ei ole (sinivetikate asemel domineerivad kevadistel „õitsengutel“ räni- ja koldvetikad.
Eesti Tervisemuuseumi teadustoimetaja Kent Joosep:
Päikesevalgus ja vitamiin D
Kui üldiselt saame vitamiine ja mineraalained kõige paremini toidust, siis on üks vitamiin, mida keha saab kevad-suvisel ajal ka otse päikesest. D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVB kiirte toimel ja kui suvekuudel väljas viibida, sellest enamasti vajaliku koguse saamiseks piisab.
Soovid hoida hambaid ja luid tugevana? Pole probleemi, mine vaid õue ja vitamiin D aitab kehal omastada kaltsiumi ja fosforit. Lisaks toetab D-vitamiin immuunsüsteemi, aitab vähendada põletikke ja mõjutab rakkude kasvu ning ainevahetust. Peaaegu kõik keharakud vajavad D-vitamiini, et korralikult toimida. Läbi aknaklaasi me D-vitamiini ei saa, nii et vutt-vutt kevadpäikese kätte end soojendama! Haara kaasa ka päikesekaitsekreem.
