Valgas saab maailma esmaettekande kantaat PIIR

7. mail saab Valgas maailma esmaettekande soome-eesti muusikaline luuleteos PIIR. Teos on loodud spetsiaalselt esitamiseks piiriga jagatud kaksiklinnades ja see valmis Tartu 2024 kultuuripealinna põhiprogrammi jaoks. Järgnevatel aastatel etendatakse PIIRi Euroopa teistes kultuuripealinnades.

Piiriülese koostööna sündinud PIIR on kompositsioon lauljale, deklamaatorile, kitarrile ja flöödile, mille muusika on loonud tuntud soome helilooja Olli Kortekangas ja libreto kirjutas Elo Viiding. Esitavad mõlema maa tippmuusikud: kitarrist ja Tallinna kitarrifestivali kunstiline juht Tiit Peterson, Eesti flöödimängija Neeme Punder ja rahvusvaheliselt tuntud Soome bariton Ville Rusanen.

Piiriülese koostööna sündinud PIIR on kompositsioon lauljale, deklamaatorile, kitarrile ja flöödile, mille muusika on loonud tuntud soome helilooja Olli Kortekangas ja libreto kirjutas Elo Viiding.

Teose esmaettekanne toimub Valga-Valka Eesti-poolses osas, Valga Kultuurikeskuses teisipäeval, 7. mail kell 18. Pärast etendust arutatakse piiri temaatikat vestlusringis, milles osalevad Marju Lauristin ja David Vseviov, arutelu juhib Joonas Hellerma.

PIIR kõneleb piiril olemise väljakutsetest, hirmudest piiride ületamise ees ja julgusest piiritakistusi ületada. Teoses käsitletakse piiril olemise teemat erinevatel tasanditel: nii individuaalsel, psühholoogilisel ja füüsilisel kui ka metafüüsilisel tasandil.

“Piir on teemana taas äärmiselt aktuaalne. Oleme sunnitud mõtlema, kui kõrgeks piir ida ja lääne vahel kasvab ning kui ületamatuks see muutub. Kuidas piiril elada? Nende küsimustega tuleb tegeleda ka kunstis, mitte ainult uudistes, sest kunst aitab mõtestada,” ütles Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.

Oleme sunnitud mõtlema, kui kõrgeks piir ida ja lääne vahel kasvab ning kui ületamatuks see muutub. Kuidas piiril elada? Nende küsimustega tuleb tegeleda ka kunstis, mitte ainult uudistes, sest kunst aitab mõtestada.

Idee sündis Tuglase seltsis, kus sooviti tuua ühiselt looma Soome ja Eesti heli- ja sõnakunstnikud. Autorid varem teineteist ei tundnud. “Ka teose loomisel on autoritel tulnud korduvalt oma piiridest üle astuda,” ütles Tuglase seltsi juhataja Jaana Vasama.

PIIR viiakse eri kultuuride ja maade piirialadele. Teost mängitakse piirilinnades, kus inimesed on sajandeid harjunud elama rahumeelselt kahe kultuuri ristumiskohas. PIIR tegeleb piiride ületamisega individuaalsel tasandil, seejuures unustamata riikide ajalugu. Inimene võib füüsiliselt mingi piiri ületada ja samal ajal jääda psühholoogiliselt teisele poole piiri, ilma seda ületamata.

• Helilooja Olli Kortekangas (s.1955) on soome helilooja, kelle loomingusse kuulub üle saja teose soolopaladest ja kammermuusikast kuni orkestriteoste ja ooperiteni.
• Elo Viiding (s. 1974) on avaldanud 14 luulekogu ja 5 proosateost ning kaks kirjanduskriitika kogumikku. Tema luuletusi on tõlgitud soome, rootsi, inglise, saksa jt. keeltesse. Flöödimängija
• Neeme Punder (s. 1958) on üks eesti flöödimuusika kandvaid jõude, kes lisaks interpreeditööle õpetab flöödimängu, on Viljandi Vanamuusika Festivali kunstilise juht ja flöödimuusikafestivali Flutish Kingdom asutaja.
• Bariton Ville Rusanen (s. 1977) on üks tuntumaid Soome ooperilauljaid, kes on oodatud külaline ooperilavadel nii Soomes kui välismaal.
• Tiit Peterson (s. 1961) on üks Eesti väljapaistvamaid kitarriste, keda on kontserdireisid viinud pea kõikidesse Euroopa maadesse. Peterson on Tallinna kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht.

PIIR on u 45-50 minuti pikkune tervikteos. Teose visuaalse ilme lõi soome graafik Kaisa Jussila.

Teose teine ​​etendus on Narva raekojas kolmapäeval, 8. mail kell 18. Mõlemad etendused on kavas mai esimesel nädalal, mil Eesti tähistab EL-i ja NATO liikmelisuse 20. aastapäeva. Järgnevatel aastatel etendatakse teost Euroopa kultuuripealinnas Nova Goricas Sloveenias, mis on samuti piiriga jagatud kaksiklinn ning seejärel Oulu 2026 kultuuriprogrammi raames Tornio-Haaparantas.