VALGEVENE REPRESSIOONIDE LUGU I VABAMU-s toimus “Hukatud luuletajate öö”
VABAMU muuseumis toimus 29. oktoobril solidaarsusüritus Valgevene rahvaga „Hukatud luuletajate öö“, mälestamaks kommunistlike repressioonide ohvreid.
Solidaarsusürituse raames toimus luuleõhtu, kus valgevene luuletajate teoseid esitasid nii kohalikud valgevenelased, kui ka Eesti teatrite näitlejad. Seoses Valgevenes toimuvate sündmustega otsustasid Eestimaa valgevenelastel aastal liituda igaaastaselt Valgevenes Kuropatõ metsas toimuva üritusega, kus mälestatakse kommunistlike repressioonide ohvreid.
Mälestades hukkunuid kultuuritegelasi
Solidaarsusürituse eesmärgiks oli rääkida Valgevene repressioonide lugu, mälestada hukkunud Valgevene kultuuri tegelasi ning tutvustada Valgevene vabaduse ja repressioonide teemalisi luuletusi. Luuletusi esitasid Eesti teatrinäitlejad: Tiina Tauraite, Külli Palmsaar, Kärt Tomingas ja Lydia Roos.
Ainuüksi 29. –30. oktoobriõhtul 1937. aastal lasti maha üle 100 Valgevene intelligentsiesindaja: vabad luuletajad, proosakirjanikud, kriitikud, ajakirjanikud. See on “Hukatud luuletajate öö” – öö Valgevene stalinistlike repressioonide ohvrite mälestuseks. Sel ööl peetakse Kurapatõs igal aastal kirjanduslugemisi.
Infot pole siiani avalikustatud
Kuropatõ on üks kohutavaim kommunismi kuriteo toimepanemise koht Valgevenes, massimõrva hauakoht, kus lebab sadades massihaudades tuhandeid represseerituid. Valgevene võimud pole siiamaani massimõrvadega seonduvat infot avalikustanud.
Selle tulemusena ei ole kindlalt teada, kui palju massimõrva ohvreid on sinna maetud. Erinevatel hinnangutel lasti Kurapatõs maha 30 000 –250 000 inimest.
“Tänased sündmused Valgevenes panevad paratamatult mõtlema, et oleme oma ajaloo unustanud ja ühiskond on jõudnud faasi, kus sarnaste kuritegude toimepanek on saanud võimalikuks. Kurapatõja Akrestina on ühe ahela lülid, ühe teekonna osad,” kirjutas ilmunud arvamusloos „Akrestina-Kuropatõ: Mitte kunagi enam“ Eestis elav valgevenelanna Yulia Rebase.
Pärast luuleõhtut süüdati VABAMU muuseumi hoovis küünlaid mälestamaks nii 1937. aasta kui ka 2020. aasta Valgevene repressioonide ohvreid.
Video: Dmitri Olesjuk
