Valminud on siseturvalisuse arengukava aastateks 2015–2020
Siseministeeriumi eestvedamisel valminud siseturvalisuse arengukava aastateks 2015–2020 koondab senisest terviklikumalt siseturvalisuse poliitika kujundamise ja elluviimisega seotud teemasid ning kutsub erinevad valitsemisalad ning era- ja kolmanda sektori asutused omavahel tihedamale koostööle.
Korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri Raivo Küüdi sõnul on neljapäeval valitsuses arutusele tulev arengukava suurim väljakutse kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid õnnetusi ära hoida ning tõsta inimeste teadlikkust sellest, et igaüks saab omalt poolt palju ära teha, et tema enda ja tema lähedaste elu oleks turvalisem.
“Laialt levinud arvamus on, et turvalisuse tagamine on eeskätt korrakaitsjate ja päästjate ülesanne, kuid tuleb meeles pidada, et abijõud sekkuvad siis, kui õnnetus on juba toimunud ja kahju inimeste elule, varale või loodusele juba sündinud. Kõigi inimeste võimuses on käituda nii, et õnnetusi toimuks võimalikult vähe,” rääkis Küüt.
Suurimad arengukava väljakutsed ongi luua ühelt poolt paremad eeldused siseturvalisuse teenuste sihipäraseks arendamiseks, näiteks reageerimisvõimekuse kindlustamine ja tugevdamine, teiselt poolt suurendada elanike teadlikkust ning kinnistada hoiakuid ja käitumist, mis aitaksid vähendada vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega ning kujundada ohutut elukeskkonda.
Arengukava elluviimiseks on plaanis välja töötada kogukonnakeskse lähenemise mudel, mis aitab ühiselt turvalist elukeskkonda tagada. “Alati ei ole reageeriva võimekuse suurendamine tingimata ka otstarbekas, sest inimeste teadlikkus ja oskus ohtusid vältida vähendab oluliselt reageeriva võimekuse vajadust. See ressurss on Eestis suures osas veel kasutamata,” leidis Küüt.
Arengukava koostamisel käis koos kaheksa töörühma, kuhu kuulusid erinevate organisatsioonide esindajad ja valdkondlikud eksperdid. Lisaks toimusid arutelud kõigis maakondades ning strateegiale pühendatud konverents ja arutelupäevad.
Siseturvalisuse arengukava elluviimist koordineerib siseministeerium ning selles osalevad paljud teised avaliku-, era- ja kolmanda sektori asutused.
