Vanemuises avaneb kahe rahvaülikooli kalligraafianäitus „Kaunis kirjakunst“
5. maist 30. juunini on Tartus Vanemuise kontserdimajas näitus „Kaunis kirjakunst“, mis toob kokku Tallinna ja Tartu Rahvaülikooli kalligraafiaõpetajate ja -õppijate loomingu. Näitus on esmaspäevast eksponeeritud kontserdimaja esimesel ja teisel korrusel.
„Kaunis kirjakunst“ toob kokku mitme põlvkonna kalligraafid: väljapanekus leidub Tallinna Rahvaülikooli esimese kirjakunstiõpetaja Villu Tootsi eksliibriseid, praeguse õpetaja Anu Karjatse mitmekülgseid töid ning õppijate Sigrid Iila ja Piret Rüsterni loomingut. Tartu Rahvaülikoolist osalevad näitusel õpetajad Pille Tammela, Merike Tamm ja Julia Paštšuk, kelle tööd esindavad mitmeid kalligraafilisi stiile ja lähenemisi.
Aastakümneid rahvaülikoolides õpetatud kunst
„Tallinna Rahvaülikoolis on kalligraafiat õpetatud 1962. aastast, kui algsest plakatkirjaringist kujunes kunstnik ja graafik Villu Tootsi käe all omalaadne kirjakunstikool. Nüüdseks on Tallinnas üle 60 aasta Tootsi koolkonnast väljakasvanud kirjakunstnike, Heino Kivihalli ja Anu Karjatse, juhendamisel kalligraafiaõpetust antud,“ selgitab direktor Hannelore Juhtsalu.
Tartu Rahvaülikooli juht Maire Breede sai kooli käimalükkamisel palju inspiratsiooni Tallinnast. „Meie koolis alustas kirjakunstikool 1988. aastal Mati Vaitmaa juhendamisel, kes loomulikult oli Villu Tootsi all õppinud. Vaitmaa alustatut jätkas Aime Asi. Meie tänastest kalligraafiaõpetajatest on Merike Tamm see, kes on õppinud nii Villu Tootsi, kui talle järgnenud Heino Kivihalli all. Nii võib öelda, et põlvkondadeülene ja inimsuhetele ehitatud kultuurisild meie kahe kooli vahel kestab kaunilt edasi läbi õpetajate, õppijate, näituste ja regulaarse koostöö,“ tõdeb Breede.
Tähenduslik kunst raamatuaastal
Kahe kooli vahel on just viimastel aastatel hoogustunud näitusalane koostöö. „Sõpruskooli Tartu Rahvaülikooliga on meil juba aastaid hea koostöö näituste alal – vahel on võimalus pealinnas näha Tartu usinate kunstiõppijate töid ja nüüd siis taaskord meie õpetaja Anu Karjatse ja tema õppijate tööde väljapanek Tartus,“ kirjeldab Juhtsalu. „Seekordne ühisnäitus annab tunnistust meie kalligraafide suurest meisterlikkusest, aga ka sellest, kui põnevate huvialadega Eesti rahvaülikoolides tegeletakse.“
Seekordne ühisnäitus annab tunnistust meie kalligraafide suurest meisterlikkusest, aga ka sellest, kui põnevate huvialadega Eesti rahvaülikoolides tegeletakse.
Näitus sobitub ajaloolise ja sümboolse mõõtmega suurepäraselt raamatuaasta tähistamisse. 500 aasta tagune esimese eestikeelse trükise ilmumine jääb ajastusse, mil värske trükitehnoloogia tõrjus järjest käsikirjalist raamatute paljundamist kõrvale. Samal ajastul hakati kuuluvusmärgina raamatutesse ka eksliibriseid trükkima. Kalligraafia kui käsitsi kirjutamise kunst on jäänud trükimasinate kõrval püsima millegi haruldasena, mis seob traditsioonid ja tänapäeva loovuse.
