Veebipolitseinik: vanema peamine roll on luua kodus usalduslik õhkkond, kus laps tunneb ennast turvaliselt siis, kui on eksinud
Kas sinu laps teab, mida teha, kui võõras temaga internetis kontakti otsib? Või kas sina vanemana tead, kus ja kuidas ta üldse digimaailmas liigub? Nutiseade on lapsele õppimiseks ja suhtlemiseks, aga ka keskkonnaks, kus noor võib jääda üksi suurte ohtudega.
„Kõige tõsisem internetioht on justnimelt võõrad,” leiab PPA veebipolitseinik Getter Kamenski. “On äärmiselt palju juhtumeid, kus noored võtavad vastu sõbrakutseid inimestelt, keda nad tegelikult ei tunne. Need võõrad hakkavad noortega kontakti looma ja lõpuks survestavad noori endast pilte saatma.” Fotosid kasutatakse raha väljapressimiseks: ähvardatakse, et need saadetakse vanematele, koolikaaslastele või postitatakse sotsiaalmeediasse.
Sellised juhtumid võivad lõppeda tõsise emotsionaalse traumaga. “Kahjuks noored sageli ei julge täiskasvanule või veebipolitseile rääkida, sest kardavad saada karistada. Seetõttu on vanema peamine roll luua kodus usalduslik õhkkond, kus laps või noor tunneb ennast turvaliselt isegi siis, kui on eksinud.”
Vanema peamine roll on luua kodus usalduslik õhkkond, kus laps või noor tunneb ennast turvaliselt isegi siis, kui on eksinud.
Teise laialt levinumad küberohuna toob Kamenski esile küberkiusamise, mis on endiselt suur probleem. Noored tunnevad end ekraani taga anonüüselt, mis julgustab ka tagasihoidlikuimaid sageli solvavalt käituma.
Statistika toetab väidet. Viimatine EU Kids Online Eesti uuring (2019) näitas, et 13–17-aastastest lastest 36 protsenti on vähemalt kord kuus otsinud internetist uusi sõpru ja kontakte ning ligi pooled (46 protsenti) lastest on internetis suhelnud kellegagi, keda nad ei ole kunagi silmast silma kohanud. 23 protsenti olid kogenud kiusamist ning neist 67 protsenti just võrgumaailmas. Ohtlike kogemuste puhul hoiab 36 protsenti lastest info enda teada.
Kui veel mõned aastad tagasi räägiti ohtudest Facebookis või Instagramis, siis täna on fookus liikunud. “Noored liiguvad platvormidel nagu Snapchat ja Discord. Need on keskkonnad, millest paljud lapsevanemad palju ei tea ja kus nad ei osale. Seetõttu ei märgata ka ohte,” nendib politseinik.
Nutiseade ei ole õigustatud, kui vanemal pole aega
Kamenski sõnul on nutiseadme lapsele andmine eelkõige vanema otsus ja vastutus. “Kui vanemal ei ole aega ega tahtmist lapsega digiteemadel rääkida ja kokkuleppeid sõlmida, siis ei ole laps ka valmis nutiseadmeks,” leiab politseinik. Ta soovitab esimese telefoni andmist lükata vähemalt koolieani ning hinnata lapse küpsust, arusaamist internetiohtudest ja võimet kokkuleppeid järgida.
Kui vanemal ei ole aega ega tahtmist lapsega digiteemadel rääkida ja kokkuleppeid sõlmida, siis ei ole laps ka valmis nutiseadmeks.
“Eelnevalt tasub läbi arutada, kas laps on valmis nutiseadme kasutamiseks ja on võimeline sellega seonduvaid reegleid mõistma. Oluline on kokku leppida, kui kaua ja millal tohib laps telefoni kasutada – näiteks pärast koduste tööde tegemist või teatud kellaaegadel. Samuti tasub koos läbi vaadata, milliseid rakendusi või veebilehti on lubatud kasutada.”
Kuid isegi parimate reeglite juures võib laps uudishimust või teadmatusest sattuda ohtlikesse olukordadesse. “Lapsele tuleb õpetada, kuidas käituda, kui keegi kirjutab midagi halba või küsib isiklikke andmeid, nagu elukohta või vanust. Kui laps teab, et tal on lubatud vanemale sellisest olukorrast rääkida, siis ei jää ta üksi,” rõhutab veebipolitseinik.
Lapsele tuleb õpetada, kuidas käituda, kui keegi kirjutab midagi halba või küsib isiklikke andmeid, nagu elukohta või vanust.
Samsungi tellitud uuringust (Norstat, 2024) selgus aga, et kuigi internetiohutusest rääkimist ja lapse tegevuste jälgimist peetakse oluliseks, ei tehta seda kuigi tihti. Kui 93 protsenti lapsevanematest peab noore nutikasutuse piiramist vajalikuks, siis ainult 67 protsenti vanematest kontrollib oma lapse tegevusi ning peaaegu veerand ei tea, mida noor oma telefonis teeb.
“Veelgi murettekitavam on tõsiasi, et kuigi 84 protsenti vanematest on lapsega internetiohutusest rääkinud, on korduvalt ja süsteemselt turvalisusest rääkinud vaid pooled,” nendib Samsungi kommunikatsioonijuht Eneken Viks.Ta kinnitab, et just korduv ja arusaadav suhtlus on võtmetähtsusega.
Tehnoloogia saab olla turvaline liitlane
Viks usub, et õigete seadistustega saab nutiseade olla lapse arengut toetav, mitte kahjustav tööriist. „Nutitelefonide jaoks on selleks palju erinevaid lahendusi. Näiteks Samsung Kids, mis piirab ligipääsu sobimatule sisule ja võimaldab lapsele turvalise mängu- ja õpikeskkonna. Samuti saavad vanemad määrata ekraaniaja piiranguid, jälgida kasutust ja valida rakendusi, mis sobivad lapse vanusega,“ selgitab Viks.
“Internetis leviv sisu ei ole alati lastesõbralik ning seetõttu on oluline olla oma laste tegemistega kursis. Tänapäeva nutitelefonidel on selleks ohtralt võimalusi ning kontrolli taset saab iga vanem vastavalt oma soovidele muuta,” leiab Viks.
Kuidas alustada?
- Vestle lapsega enne nutitelefoni kasutusele võtmist: räägi lapsega, miks ja milleks seade tuleb, millised on reeglid ja mis juhtub, kui need reeglid ununevad.
- Tehnilised seadistused: kasuta lasterežiime, ekraaniaja kontrolli, sisu filtreid.
- Pidev kontakt ja usaldus: uuri, millistel platvormidel laps viibib, räägi võimalike olukordade lahendamisest ilma hirmutamata.
