„Veega sõber“ üritustesari näitas ujumisõppe vajalikkust
Eile lõpule jõudnud veeohutus- ja ujumispäeva üritustesarjas „Veega sõber“ täiendas oma veeohutusalaseid teadmisi ja pani oma ujumisoskuse proovile 1162 osalejat, enamus neist 2.-4. klassi lapsed. Kokku ujusid lapsed üle 100 kilomeetri, saades igaüks oma võimetele vastava ujumismärgi. Kõige enam suutsid lapsed püsida vee peal tähe asendis.
„Veega sõber“ patrooni Triin Aljandi sõnul oli üheks veepäevade ajendiks näha laste ujumisoskust, kuna kooliujumises praegu nõutav 25 meetrit ei ole piisav. „Selleks, et end vees turvaliselt tunda, peab suutma ujuda rohkem kui 25 meetrit. Alles siis, kui laps suudab järjest ujuda 200 meetrit, võime öelda, et ta tunneb ennast vees kindlana ja saab hakkama. Sellist kindlust näitasid pea 37% veepäevadest osavõtnud lastest,” täiendas Aljand
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsu sõnul selgus ujumispäevadel, et osadel lastel on veega seotud erinevad hirmud, sealhulgas vähene ujumisoskus, mis ei lase neil end vees kindlalt tunda. „Ujumispäevadel osalenud lastest jäi iga seitsmes basseini äärde istuma ja tõi erinevaid põhjuseid, miks vette mitte minna,“ nentis Ints.
„Seepärast soovin lapsevanematele meelde tuletada, et selleks, et laps ei kardaks vett ja ei satuks veega kokkupuutel paanikasse ning ei seaks enda elu ohtu, tuleb talle varakult ujumine selgeks õpetada või kursustele minna,“ rääkis Ints. „Kui laps jõuab juba sellisesse ikka, kus ta on sunnitud kaaslaste sotsiaalsele survele alluma ja vähese ujumisoskusega näiteks üle järve ujuma, siis sellel võivad olla väga kurvad tagajärjed,“ lisas ta.
Skandinaavia näitel märgiujumist juurutava Eesti Ujumisliidu presidendi Karol Kovaneni sõnul oli näha laste silmis elevust enda saavutatud tulemuse pärast. „Veega Sõber üritustesari toimis ujumisoskuse seisukohast positiivse motivatsiooniprogrammina, mis teeb oma tööd ka pärast konkreetset üritust. Lapsed olid õhinas ja uhked oma saavutuste ja selle kinnituseks saadud märgi üle. Seda väikest märki ihaldavad nüüd ka õed-vennad ja klassikaaslased, kes üritusel osaleda ei saanud. Nüüd räägitakse läbi nende märkide ujumisoskusest laste enda vahel kui ka kodudes. Loodan väga, et laste innustus jõudis ka vanemateni ja lapse ujumisoskusele pööratakse peredes rohkem tähelepanu, kuna meie alaliidu hinnangul ei ole kahjuks pooltel Eesti inimestel piisavat ujumisoksust,“ lisas Kovanen.
Veeohutus- ja ujumispäevi korraldasid Päästeamet, Selts Eesti Vetelpääste ja Eesti Ujumisliit. „Veega sõber“ ürituste sari oli ka osa Terve Eesti Eest Liikumisaasta üritustest.
Tänavu on planeeritud veel üks veepäev 21. juunil Pärnu rannas toimuva veefestivali Watergate raames.
„Veega sõber“ ürituste sarja fotod erinevatest ujulatest http://1drv.ms/1dr1mLV.
Märgiujumise süsteemist
Veeohutusinfot leiab aadressil www.veeohutus.ee ja oma lapse ujumisoksuste täiendamise kohta küsi infot oma lähimast ujulast või ujumisklubist.
