Vend ja õde tõid kuulajate ette traagilise armastusloo
Ilmselt teab iga veidigi haritud inimene nime Quasimodo, mis kõnepruugis tähendab sageli inetut inimest. Lauljad vend ja õde Eiko ja Ave Altmäe lõid Jumalaema kiriku kellamehe ja mustlanna Esmeralda õnnetust armastusest ilusa laulu, mis nende ettekandes kirgastab seda imelist ja igavest tunnet. Üheskoos annavad noored pildi sellest, mida laulmine ja muusika neile tähendavad.
Eiko ja Ave, te olete lauljad ja ka sõnade loojad. Kui lihtsalt tulevad laulusõnad pähe? Kas selleks peab olema mingi hingeseisund: rõõm, kurbus, mure või on sõnad kogu aeg sees, ootamas vallapäästmist?
Ave: See on meil täiesti erinev. On hetki, kus tunned, et pead midagi kirjutama või tahadki kirjutada ning igasugune hingeseisund on üks mõjutav faktor. Enamjaolt on kurbus, mure, segadus need, mis ajavad kirjutama. Eiko puhul sünnib enne meloodia, siis viis. Edasi sealt hakkab töö meloodia kallal ja alles siis hakkame koos sõnade peale mõtlema. Kui on idee, millest lugu kirjutada, siis on juba lihtsam.
Mida pakub teile laulmine: rõõmu, et saate endast midagi välja paisata? Et saate teisi lauluga rõõmustada?
A&E: Otseloomulikult pakub see meile rõõmu. See on üks paremaid viise end väljendada. Ja veel rõõmsam on see, kui inimesed saavad end samastada meie lugude sisuga.
Milline on see tunne, kui olete lavalaudadel ja rahvas nii-öelda loobib näppu?
A&E: Hea tunne on, kui keegi kaasa elab. See sütitab meid veelgi rohkem seesmiselt ja annab indu tegutsemiseks juurde. Võimsama tunde tekitab muidugi see, kui meie laule veel kaasa lauldakse.
Kui tuntav on enne esinemist rambipalavik, esinemisärevus?
A&E: See ärevus on alati olemas ja vajalik, sest siis tunneme end erksana. Usume, et nii on see kõigil. Eiko on alati olnud selline rahulikum ja ei näita seda väga välja. Ave aga näiteks ei suuda paigal olla. Just see hetk enne lavale minekut on kõige ärevam.
Millest räägivad teie laulud ja on teil kindel stiil muusikas?
A&E: Enamjaolt on olnud läbiv teema armastus. Kuid on kaks lugu, mis on teistmoodi sõnumiga, “Las ma laulan” ja “Ei anna alla”. Üritame alati positiivseks jääda. Stiil kui selline on tänapäevane, digitaalne, aga popmuusika kategooriasse seda väga ei lahterdaks. Me usume, et mingisugune käekiri on meil juba kujunenud ja iga looga liigume rohkem popima suunas.
Kes loob teie lauludele viisid?
Eiko: Viisid tekivad spontaanselt, lähen stuudiosse ja mängin.
Te olete noored. Kui tähtis on noortele tuntus, koht muusikamaailmas, ühiskonnas?
A&E: Üpriski tähtis. Kui võtta üldiselt, siis tähtis oleks toetada ja julgustada. Väga ei taheta tunnustada ega promoda nooremaid. Ja me usume, et meiega on samamoodi. Tahame leida omale kohta muusikamaailmas ja jagada oma muusikat laiemale publikule, jätta endast märk.
Kas muusika on teile lisaks esinemisrõõmule ka teenimisvõimalus?
A&E: Teenimisvõimalus on hetkel väikene, ainult puhas rõõm. Praegu peab ise oma muusikasse investeerima. Aga me usume sellesse, et see võiks mingil määral meie leivaks tulevikus saada.
Te olete vend ja õde. Kas kunagi võib tulla ka hetk, mil lähete artistidena kumbki oma teed?
A&E: Oleme mõlemad seda meelt, et lahku me ei lähe. Armastus muusika vastu läbi aastate on muutnud meie venna-õe suhte erilisemaks ja tugevamaks. Oleme selline uudne kooslus Eesti muusikamaastikul ja tahame käia koos seda teed.
Eiko, sa esined vist ansamblis The Must?
Jah. See on poistebänd, mis sai loodud 2012. aastal. Näiteks viimases The Musti loos sai Ave kaasa lüüa näitlejana.
Kus te üldse praegu esinete, millistes koosseisudes ja millistel tuuridel?
A&E: Tuuri kui sellist pole olnud. Esinemisi on olnud üle Eesti ja ikka koos Tre´ga (plaadifirma, ürituste korraldaja ja raadio Rapla- ning Pärnumaal) Eiko&Ave Altmäena. Sellel suvel oleme saanud käia Tartus, Rakveres, Raplas, Saaremaal, Türil ja nüüd 5ndal septembril saab meid näha Kosel.
Kuidas te leidsite tee muusikamaailma?
A&E: Tõsine suhe muusikaga on olnud umbes 6 aastat ehk siis sellest ajast oleme seda teed käinud. 2011. aastal alustasime koostööd Tre’ga, see sai meie nii-öelda ukseks.
Kas te näiteks olete pidevalt laulude ümisejad – köögis, vannis jne?
A&E: Sada protsenti. Kodus ja ka väljaspool kodu kuuleb meid alatihti laulmas/ümisemas. Lihtsalt unustame end ning ühel hetkel avastad ja kuuled end kõrvalt. Eikot kuuleb tihti beatboxi tegemas, naljaga pooleks.
Ave ja Eiko, kes te üldse olete praegu selles tänases maailmas?
Muusikud, kes tahavad läbi lüüa. Artistidena/lauljatena oleme alles kujunemisjärgus, otsime oma kohta. Selles mõttes, et me alles õpime end tundma, kompame, kasvame ja areneme järk- järgult.
Kas teil on mingi sõnum noortele või kogu rahvale?
Usk iseendasse on väga tähtis, mis on jõud oma eesmärkide saavutamiseks ning aitab omakorda edasi liikuda. Peab olema tahe, oskus vaadata oma südamesse. Ei tohi oma unistusi maha matta. Vaid unista, looda ja tegutse!
Millised olid teie tunded, lugedes Jumalaema kirik Pariisis või seda filmi vaadates?
Ausalt öeldes … Seda ei mäleta, kuna see oli kaua aega tagasi. Meie lugu “Quasimodo” sündis ka nagu välk selgest taevast. Ja kui idee oli olemas, siis sai sirvitud üle neid materjale. Lugu on ju iseenesest väga kurva ja traagilise lõpuga. Meie seda osa edasi anda ei tahtnud, seega üritasime oma loos välja tuua kõik positiivse ja ilusa.
Kuidas sündis lugu Quasimodo?
Seda lugu hakkasime tegema umbes märtsikuus, kui ma ei eksi. Meloodia sündis juba varem, mille Eiko taasavastas. Algne põhi oli olemas, mille kallal töö pihta hakkas.
Loo sõnumile mõtlesime päris pikalt. Tükk aega oleme tahtnud midagi muinasjutulist luua. Nagu välk selgest taevast … QUASIMODO. Kõik me ju oleme teadlikud Jumalaema kiriku kellamehest ja tema armastatust mustlasplikast Esmeraldast. Inspireeritud on see Victor Hugo “Jumalaema kirik Parisiis” loost ja filmist. Tol ajal oli väga oluline selline “ajatu armastus” ja praegugi 500 aastat hiljem. Seda “poolikut” lugu sai live’s esitatud ja tutvustatud Rakveres, Tartus, Raplas, Saaremaal ja Türil. Poolikut selles mõttes, et puudus räpp.
Loo protsessi ajal on paljud asjad muutunud ja seda ainult paremuse poole. Võib-olla ka sellepärast on selle loo sünd natukene pikale veninud. Lauljale ja produtsendile on vist täitsa kohane see, et tahad aina paremuse poole liikuda ja teha asja maksimumini, aga ükskord ju peab kuskile selle punkti panema.
Loo sõnumist veel nii palju, et tegu on sellise muinasjutulise armastuslooga, kus on kaks peategelast Quasimodo ja Esmeralda. Mõlemad on väga erinevad, kuid sisimas sarnaselt siirad ja südamlikud. Üritasime selles loos pigem välja tuua kõik positiivse ja ilusa. Paratamatult on nii, et märgatakse ainult välimust, kes ilusam ja koledam ega panda tähele hingelist poolt. Nii oli ka filmis. Ühte nähti kui koletist ja teist lihtsalt himustati tema välimuse tõttu. Meie loos näeb Quasimodo vaid Esmeralda ilusat hinge ja Esmeralda mõistab samuti, et Quasimodo välimuse varjus on peidus vaid lahke süda ja siiras olemus. Loome sõnumi sellest, et sünniks imeline ja igavene armastus!
Usutles Jüri Kukk
KUULA VÄRSKET SINGLIT!
