VERI ÜHENDAB MEID KÕIKI! Verekeskus tähistab veredoonorluse päeva Ilmar Raagi fotonäituse „Kord käisid Eesti arstid Aafrikas“
14. juunil tähistatakse rahvusvahelist veredoonorluse päeva, mis Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eestvõttel toimub tänavu egiidi all „Veri ühendab meid kõiki!“ ning keskendub sellele, et abivajajad ja doonorid üksteist leiaksid ja oma lugu jutustaksid ning et üha rohkem endast ja teistest hoolivaid inimesi doonoritena head teeksid.
Verekeskus tähistab veredoonorluse päeva tuntud filmimehe Ilmar Raagi fotonäituse „Kord käisid Eesti arstid Aafrikas“ avamisega kl 17.30 Ädala tänava verekeskuses. Avamisel osalevad Ilmar Raag ning humanitaarorganisatsiooni Eesti Arstid Aitavad Maailma juht, Regionaalhaigla üld-ja onkokirurgia keskuse juhataja dr Jüri Teras.
Humanitaarorganisatsioon Eesti Arstid Aitavad Maailma on viimase seitsme aasta jooksul käinud meditsiinimissioonidel viies arengumaas – Gambias, Ghanas, Indias, Mongoolias ja Etioopias, et aidata inimesi, kes on ammu usu inimelu väärtustesse kaotanud. Nelja Regionaalhaigla tohtrit – dr Jüri Terast, dr Kristjan Kallingut, dr Toomas Ümarikku ning dr Sandra Teppot – saatis nende selle aasta alguses toimunud missioonil Etioopiasse Sodo Otona haiglasse tuntud filmitegija Ilmar Raag, kelle emotsionaalselt kõnekatest piltidest on valminudki näitus „Kord käisid Eesti arstid Aafrikas.“
Ilmar Raag on saatesõnas näitusele kirjutanud: „Mina ei tea kuigi palju arstide tööst, aga seekord nägin pealt ühte reisi Etioopiasse, kus Eesti arstid tegid 7 päeva jooksul 55 operatsiooni. See oli ühteaegu kohtumine teistsuguse kultuuriga ja ikkagi jäi alles peamine – inimeste aitamine.“
Dr Jüri Terase aastatepikkust sihikindlat tegevust meditsiinimissioonidel tunnustati sel aastal Punase Risti teenetemärgiga. Dr Terase sõnul käivad nad iga aasta meditsiinimissioonidel selleks, et aru saada, kuidas suur osa maailmast tegelikult elab ning oma võimaluste ja oskuste piires abivajajaid aidata: „Missioon, see on sügav ja sisemine tunne, et me peame inimesi aitama. Olen arstina veendunud, et ka vabatahtlikult verd annetavad doonorid teevad seda missioonitundest. Mida rohkem on inimesi, kellel on soov abivajajat vereloovutusega aidata, seda kindlamatena saame me arstidena oma tööd teha.“
Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste sõnul on nii doonorid kui ka meditsiinimissioonidel osalenud arstid suure südamega inimesed, kelle ühisosa ja kokkupuude inimelude päästmisel on suur ning ta kutsub ühtlasi kõiki terveid inimesi doonoritena head tegema: „Doonoriks olemine on tegelikult jõukohane enamikele terviseteadlikele inimestele. Loovutades 450 milliliitrit verd ning maksimum tunni oma ajast, võid sa reaalselt kinkida kellelegi tema järgmise sünnipäeva,“ lisades: „Kutsume kõiki doonoreid regulaarselt verd loovutama, sest nii saame kindlad olla, et haiglate verevarud on tagatud.“
Vereandmine on doonori hindamatu kingitus patsiendile. Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad ja imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 19 000 patsiendile aastas. Täisvere loovutuse minimaalne intervall on meestel 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva.
Et abisaajad ja vereloovutajad üksteisega paremini tuttavaks saaksid on verekeskuse kodulehele http://www.verekeskus.ee/lood/ koondatud nii patsientide kui ka doonorite lood. Kõigil, kel on soov oma lugu jagada, saavad seda ka veebilehe vahendusel teha.
Dr Riin Kullaste edastab verekeskuse kõigi töötajate ühistervituse: „Täname meie vapraid doonoreid ning soovime kõigile tervist ja indu haigete abistamisel. Ilusat veredoonorluse päeva kõigile!“
