VIDEO I Minister Liina Kersna pöördumine hariduspere poole: esmaspäeval, koolipäeva alguses, seiskem hetkeks üheskoos Ukraina toetuseks

Minister Liina Kersna pöördus 4. märtsil hariduspere poole. Avaldame pöördumise täismahus ja muutmata kujul.

Head koolide ja lasteaedade pered!

Eesti lapsed saavad käia turvaliselt koolis, lasteaias, huvihariduses. Vaadata silma klassi- ja rühmakaaslastele ja oma õpetajatele. Kallistada. Rääkida näiteks sellest, mida toredat nad koolivaheajal tegid.

Veel kümmekond päeva tagasi tundus see olevat nii iseenesestmõistetav.

Täna oskame selle eest olla aga eriti tänulikud, sest 7 ja pool miljonit last Ukrainas ei saa seda teha.

Meist vaid 1300 kilomeetri kaugusel käib sõda. Pommid langevad lisaks kodudele ka lasteaedadele, koolidele ning ülikoolidele.

Lapsed, kes peaksid käima lasteaias või koolis, on põgenenud koos vanematega varjenditesse või pakkinud esmavajaliku, et kodumaalt lahkuda. Tuhanded inimesed on hukkunud, ka lapsed. See kõik on kirjeldamatult valus ja ebaõiglane.

Ukrainlased võitlevad – ja väga vapralt võitlevad – Euroopalike väärtuste eest, vabaduse ja demokraatliku riigikorralduse eest. Ja meie oleme ukrainlaste kõrval, toetades neid nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka humanitaarabiga.

Suur tänu kõigile eestimaalastele, kes on teinud annetuse Ukraina toetuseks. Me mõistame Ukraina inimeste valu, sest see on ka meie valu.

Oma valus ja mures ei tohi me aga hetkekski unustada, et see pole venelaste sõda ukrainlaste vastu. See on Putini kuritegeliku režiimi sõda demokraatlike väärtuste vastu. Eestis elab kümnetes eri rahvustes meie kaasmaalasi, kes kõnelevad vene keelt. Lisaks venelastele veel armeenlased, juudid, aga ka marid ja ukrainlased.

Palun, hoiame meeles ja räägime sellest ka õpilastele, et keel ei määra vaimsust. Mitte kedagi ei tohi mitte kunagi inimesena hukka mõista seetõttu, mis keelt ta räägib või mis rahvusest ta on.

Kui te siiski märkate mingis vormis rahvuste-vahelist vaenu õhutamist, siis tuleb sekkuda. Selgelt, kindlalt ja julgelt. Vägivallale ning kiusule ei ole õigustust.

Õpetajatena teate, et kui laps tegi midagi sobimatut, ei ole ta ise veel seetõttu halb. Sobimatu võib olla tegu, aga mitte kunagi laps ise.

Mitte ükski meie venekeelne kaasmaalane ei vastuta selle eest, mis toimub praegu Ukrainas. Usutavasti on enamikul neist valus ja piinlik, võib-olla isegi rohkem, kui suudame ette kujutada.

Maria Montessori on öelnud, et kui me õpetame lastele koostöös tegutsemist ja solidaarsust, siis ühtlasi õpetame me neile rahus elamist. See on haridussüsteemi panus maailma rahusse ja seda sõna kõige tõsisemas mõttes.

Täna teame, et Ukraina sõjapõgenikest enamus on lapsed koos emadega. Isad on jäänud kodumaad kaitsma. Võtame tulijad hoolides vastu. Aitame neil kohutavatest üleelamistest toibuda ja olgem valmis neid igati aitama.

Olgem tänulikud, et meil on võimalus aidata neid, kes abi vajavad.

Esmaspäeval, koolipäeva alguses, seiskem hetkeks üheskoos Ukraina toetuseks. Ma tean, et mitmed koolid on heisanud ka Ukraina lipu või värvinud valgusega kooli Ukraina lipuvärvidesse.

Aeg on raske ja keeruline. Me ei saa aidata kõiki, aga igaüks saab aidata kedagi. Suured asjad algavad väikestest sammudest: olgem lahked ja sõbralikud, märgakem abivajajaid, jätkem tühised tülid ja asjatud vaidlused.

Seistes koos ühise asja eest oleme tugevad. Koos saame hakkama.