VIDEOVESTLUS I Viljandi piirkonnapolitseinik Kärolyn Mäesaar: lapse turvalisus algab teadlikust lapsevanemast
Viljandi piirkonnapolitseinik Kärolyn Mäesaar rääkis 9. mail toimunud sündmusel V.Õ.M.M, et laste ja noorte turvalisuse tagamisel on oluline roll lapsevanematel – nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas. Ohud kolivad üha enam internetti ja ilma lapsevanemate teadlikkuse ja piisava informatsioonita jääb laps ohtudega sageli üksi.
Kui avalikus ruumis kehtivad meile tuttavad käitumisreeglid, siis samad põhimõtted tuleks Mäesaare sõnul lahti seletada ka digikeskkonnas. “Lapsevanem peaks teadma, milliseid platvorme tema laps kasutab, kas need on eakohased ja mida seal tohib või ei tohi teha,” rõhutab ta. Kuigi Mäesaar tõdeb, et noored on sageli tehnika ja digimaailma osas nutikamad kui vanemad, on lapsevanematel võimalus end alati täiendada. “Nõu saab küsida ka politseilt, koolist, lastekaitse töötajatelt ja oma ala spetsialistidelt,” julgustab Mäesaar.
Lapsevanem peaks teadma, milliseid platvorme tema laps kasutab, kas need on eakohased ja mida seal tohib või ei tohi teha.
Mäesaar tuletab lapsevanematele meelde ka seda, kui oluline on, et lapsed teaksid oma kodust aadressi ja vanema telefoninumbrit. “Meil on olnud kolme- kuni viieaastaseid lapsi, kes on jalutama läinud – kui aadressi ei teata, aitab vahel seegi, et nad oskavad kodu suunas liikuda,“ kirjeldab politseinik.
Politsei nõuanded vanematele laste turvalisuse tagamiseks
Vanemad võiksid oma lapsele anda järgmist nõu:
- Seisa enda eest – Laps peab teadma, et tal on õigus turvaliselt elada.
- Kaitse oma keha – Lapsele tuleb rõhutada, et kogu ta keha on tema oma ja et eriti hinnalised on need kohad, mis ka ujuma minnes riietega kaetuks jäävad.
- Ütle “ei” – Kinnitage lapsele, et tal on õigus öelda ei, kui keegi tahab talle haiget teha. Paraku õpetatakse lastele pahatihti, et täiskasvanu sõna tuleb alati kuulata.
- Kutsu abi, kui sind kiusatakse – Tavaliselt kiusatakse endast nooremaid mängu- või koolikaaslasi. Soovitage tal kaklust vältida. Laps peab juhtunust kindlasti rääkima ka mõnele täiskasvanule. Soovitage lapsel loobuda millestki, mida tülinorijad tahavad, näiteks jalgrattast, kui on ilmne, et vastasel juhul tehakse talle füüsiliselt liiga. Kinnitage, et te ei pahanda, kui ta tuleb koju ilma asjadeta.
- Räägi – Paluge, et laps räägiks teile alati, kui midagi on juhtunud. Kinnitage, et te ei saa seda kuuldes pahaseks ega riidle temaga.
- Usalda – Kui laps vajab abi, peab ta olema veendunud, et usute teda ja tahate aidata. Eriti kehtib see seksuaalse väärkohtlemise korral. Selle kohta ei valeta laps kunagi.
- Ära varja midagi – Lapsele tuttav inimene võib talle öelda, et väike musi ja puudutus võiksid jääda nende omavaheliseks saladuseks. Veenge oma last, et on asju, mida ei tohi saladuses hoida isegi siis, kui ta on seda lubanud.
- Ära luba end puudutada – Laps peab teadma, et tal on õigus puudutustest ja musist keelduda, kui see talle vastumeelne on. Kui see on siiski juhtunud, peaks laps sellest vanemale kindlasti rääkima. Ärge sundige last kedagi kallistama või talle musi andma.
- Ära räägi võõrastega – Tavaliselt ei otsi täiskasvanu omapead mängiva lapsega kontakti, kui ei ole just ilmne, et laps on eksinud või segaduses. Ära luba lapsel kunagi võõrastega rääkida ja palu tal kõik lähenemiskatsed viisakalt tagasi lükata. Paluge lapsel teile kõikidest sellistest juhtumitest rääkida. Meenuta lapsele, et ta ei tohi ühegi võõraga kuskile minna, kui ta ei ole sulle või tema järele vaatavale täiskasvanule sellest rääkinud.
- Õpeta lapsele, kuidas käituda, kui ta on eksinud – Ta võib minna politseiniku või poemüüja juurde ning rääkida talle oma murest. Ütle talle, et ta ei läheks väga kaugele sellest kohast, kus te viimati koos olite. Õpetage oma lapsele selgeks teie kodune aadress ja telefon.
