VIDEOVESTLUS I Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass: kui vaja, vahetame rehvi või praeme muna – politsei aitab alati
Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass usub, et politsei roll on üha enam liikumas karistajast abistaja suunas. 9. mail toimunud sündmusel V.Õ.M.M rääkis Sass nii kogukonna kaasamisest, igapäevasest turvalisusest kui ka digiohtudest.
Viljandis toimub juba neljandat aastat V.Õ.M.M ehk Viljandi õhtune maastikumäng, mille ideeks oli tuua Paikusel aset leidnud P.Õ.M.M ka Viljandisse. Sassi eestvedamisel korraldavad üritust Viljandi jaoskond ja abipolitseinikud ning selle eesmärgiks on luua politsei ja kohaliku kogukonna vahel tugevam side ja pakkuda ühiseid positiivseid kogemusi.
“Politsei ei ole enam karistav organisatsioon, vaid pigem abistav,” sõnab Sass ning kirjeldab, et kui vanasti oli inimeste esmaseks reaktsiooniks politseiauto nägemisel ehmuda, siis täna paneb see olukord inimesi pigem end turvaliselt tundma. “Kui vaja, praeme kellelegi muna või vahetame rehvi – meie eesmärk on inimesi aidata.”
Politsei ei ole enam karistav organisatsioon, vaid pigem abistav.
Politsei jagab kodulehel eluks olulisi nõuandeid. Näiteks bussiga hilistundidel sõites on turvalisem istuda juhi lähedale, mitte bussi tagaosasse. Kodus tasub hoida telefon käepärast, et ootamatutes olukordades saaks kiirelt abi kutsuda. Mõnikord võib ka teeseldud vestlus “sõbraga” ukse taga olevale võõrale luua mulje, et inimene pole üksi ja peletada eemale pahatahtlikud külastajad. Sassi sõnul on aga kõige olulisem nõuanne avalikus ruumis enda ümber olevat märgata. “Märka ümbritsevat ja kuula oma sisetunnet. Kui midagi tundub kahtlane, siis tõenäoliselt see nii ka on,” ütleb Sass.
Märka ümbritsevat ja kuula oma sisetunnet. Kui midagi tundub kahtlane, siis tõenäoliselt see nii ka on.
Füüsiliste ohtude kõrval rõhutab Sass, et suur osa kuritegevusest on tänaseks liikunud digikeskkonda. Eelmisel aastal kaotasid inimesed petuskeemide tõttu ligi 16 miljonit eurot. “Internetis ei suuda me veel piisavalt kahtlustada ega ohumärke märgata,” nendib ta.
Levinud skeemide seas on telefonikõned, kus keegi esineb hädas oleva pereliikmena ja palub raha. Sass kinnitas heade uudiste portaali looja peres loodud parooli idee heaks ja soovitas samuti peredes luua ühine parool, mille abil saab kiiresti veenduda, kas tegemist on tõelise pereliikmega või petturiga. “Tuleb arvestada, et tänapäeval suudab tehisintellekt isegi häält imiteerida,” hoiatab ta.
Sassi sõnul saab aga iga inimene anda oma panuse turvalisema ühiskonna loomisesse. „Märkame rohkem ja kui midagi tundub valesti olevat, siis anname sellest teada.”
Märkame rohkem ja kui midagi tundub valesti olevat, siis anname sellest teada.
Politsei nõuanded digiturvalisuseks:
1. Uuenda oma tarkvara esimesel võimalusel – kui sinu seadmes on uuendamata ja aegunud tarkvara, siis suureneb oluliselt risk sattuda mõne pahavara ohvriks. Pahavarad levivad sageli automatiseeritult ning turvanõrkusi ära kasutades. Uuendama peab kõikide kasutust leidvate seadmete tarkvara, sealhulgas operatsioonisüsteemi ja veebilehitsejat.
2. Kasuta alati turvalist ja unikaalset parooli
Turvaline parool on:
- pikk ja raskesti ära arvatav. Kasutage selleks salafraasi, sest siis ei pea miinimumpikkusele mõtlema ja see jääb hästi meelde
- sisaldab suuri ja väikseid tähti, numbreid ning kirjavahemärke
- on unikaalne ehk ei kordu erinevatel kontodel. Igal seadmel peaks olema oma salasõna või PIN. Võimalusel kasutage paroolihaldurit.
- ei ole reaalne või sagedasti kasutatav sõna. Turvalise parooli näide oleks „m66dukalt näeme!“ või „(Mahva)_r6dul“ või „redis läheb K00li.“
- ei ole omanikuga seostatav – näiteks lähedase nimi või sünnikuupäev
- ainult kasutajale endale teadaolev parool. Ära jaga salasõna. Soovitame lastel öelda vanemale enda parool, et saaks tõrgete korral aidata.
Avalikes kohtades sisselogides jälgi, et sinu parooli ei loetaks üle õla. Ära unusta end avalikkest seadmetest välja logida. Muuda nutiseadmete PINide ära arvamine pahalase jaoks keeruliseks. Näiteks 2580 ei ole keeruline PIN. Kasuta alati vähemalt kuuekohalist PINi. Kasuta kahetasemelist autentimist kõikides keskkondades, kus see on võimalik. Rohkem infot paroolide turvalisuse kohta leiate Riigi Infosüsteemide Ameti lehelt.
3. Ära ava tundmatust allikast pärit linke ja faile – E-kirjade manused ja laialisaadetud lingid on sagedaseimad pahavara levitamise viisid. Pahavara maskeerub tavaliselt millegi väga positiivse või huvitava sisse. Näiteks antakse sulle teada lotovõidust, uuest tutvusest, väga tasuvast töökohast või kõmu-uudisest. Kui sa saad tundmatult kasutajalt e-sõnumi, kus on juures manus või link, siis ignoreeri seda ja võimalusel kustuta kohe sõnum. Teavita kahtlasest kasutajast või saatjast oma veebikeskkonda (Facebook,Gmail vmt). Pahatahtlikud lingid ja manused võivad tulla ka tuttavalt. Kui sa ei oota sõbralt kirja, siis küsi alati enne avamist muus kanalis sõbralt üle kas ja mida ta just saatis. Kui vaja, siis helista talle.
4. Ära anna võõrastele ligipääsu oma seadmetele ja kontodele – Küsi abi vaid usaldusväärselt inimeselt või ettevõttest, kelle kontorisse saad kohale minna. Kui sulle helistab võõras, kes pakub sulle ootamatult telefoni teel või üle võrgu IT- abi, siis lõpeta võõraga suhtlemine kohe. Politseid teavita juhtudel, kui tunned, et keegi on kaaperdanud Sinu e-konto, võtnud kontrolli Sinu seadme üle jne.
Taga enda ja oma laste turvalisus kodus
- Loe nõuandeid sissemurdmiste ennetamiseks.
- Ära anna märku, et oled üksinda kodus.
- Kui luku avamiseks on vaja võtmeid, hoia need käeulatuses, sest tulekahju korral pead hoonest kiiresti välja pääsema.
- Kui sind äratab sissetungija, tuleb kiiresti otsustada, kuidas on kõige arukam toimida. Üks võimalus on vaikselt lamama jääda ja loota, et ta lahkub; teisel juhul võib lambid põlema lülitada ja eluruumides häälekalt ringi liikuda. Isegi üksi olles tasub vestelda või hüüda oma kujuteldavat kaaslast, sest tavaliselt eelistavad vargad sinuga kohtumise asemel siiski tühjade kätega põgeneda. Kasulik on magades hoida mobiiltelefoni enda lähedal, siis saad politseisse helistada ilma, et sissetungija seda märkaks.
- Pimeduse saabudes tõmba kardinad ette. Kui kahtlustad, et keegi luusib su akna all kurjade kavatsustega, helista hädaabinumbril 112.
- Telefonile vastates ära ütle oma telefoninumbrit. Kui helistaja väidab kõne olevat valeühenduse, palu tal öelda tema valitud number.
Ohutus avalikus kohas
- Kui jõuad sageli koju pimedal hilisõhtul, hangi endale kaitsevahend.
- Hoia käekotti enda lähedal, koti küljepealne lukk seespool. Korteri- või majavõtmeid kanna taskus. Kui keegi haarab su kotist, lase see lahti, sest vastasel juhul võid ise viga saada. Enda ohutus on alati tähtsam kui vara säilimine.
- Kui arvad, et keegi jälitab sind, mine üks või mitu korda üle tänava ja vaata, kas võõras järgneb sulle. Kui su kahtlused süvenevad, astu sisse mõnda kohvikusse, poodi või muusse rahvarohkesse ja valgustatud kohta.
- Kui harrastad tervisejooksu või käid rattaga sõitmas, tee seda eri aegadel ja eri marsruute pidi. Vali hästivalgustatud asfaltteed. Parkides ja muudel ühiskondlikel aladel kasuta suuremaid teeradasid, kus oled teistele nähtav. Väldi võsastikke ja muid puudega varjatud kohti. Pea meeles, et kõrvaklappidest muusikat kuulates ei kuule sa ei mööduvaid sõidukeid ega lähenevaid inimesi.
- Ära vali lühema teena valgustamata puiesteed, parki või tühermaad. Kõnni alati tee vasakus servas, siis ei saa auto sulle selja tagant märkamatult läheneda.
- Kui auto sinu juures peatub ja sa tunnetad ohtu, hüüa valju häälega appi ja põgene nii kiiresti kui suudad. Sellega võidad väärtuslikke sekundeid ja autojuhil on üsna keeruline sind jälitada.
- Ära hääleta! Ära mine juhuslikku autosse, mille juht sind sõitma kutsub.
- Peida ära kallihinnalisena näivad ehted.
- Turvatunnet aitab suurendada enesekaitsekursus või muu ohutust käsitlev koolitus. Küsi kohalikust politseiasutusest või oma töökohast, kas nad oskavad sulle mingisugust koolitust soovitada.
