Viinistul avatakse Eduard Wiiralti loomingu uuenenud väljapanek
Tartu Kunstimuuseumis avaneb 22. mail Eduard Wiiralti näitus ja 23. mail avab ka Viinistu kunstimuuseum uuendatud väljapaneku, mis annab ülevaate Wiiralti kui ühe sügavamõttelisema ja peenetundelisema eesti kunstniku loometeest ja šedöövritest.
Viinistu kunstimuuseumi omanik Jaan Manitski selgitab väljapaneku loomise tagamaid: „2005. aastal etendus Viinistul Mart Kivastiku näidend „Põrgu Wärk”. Selleks, et saada seda õiget Wiiralti „fiilingut“, sõitsime kõik koos Pariisi ja käisime mõned päevad tema jälgedes. Külastasime ateljeesid, galeriisid ja kohvikuid, kus ta tegi visandeid oma meistriteostele, kuni kalmistuni, kus ta siiani puhkab. See ettevõtmine andis mulle inspiratsiooni uurida, kuidas Wiiralt suurte raskuste kiuste saavutas maailmatasemel meisterlikkuse.“
Uuenenud väljapaneku „Edward Wiiralti tippteosed“ pidulik avamine toimub 23. mail kl 15, väljapanekut tutvustab Mai Levin. Avamise avalöögina juhatab filmikunstnik Rein Raamat sisse enda ekraaniteose „Põrgu”, mis tõstab esile tuntumaid Wiiralti teoseid „Kabaree“, „Põrgu“ ja „Jutlustaja“. Viimaseid saab väljapanekul ka oma silmaga näha.
Viinistu kunstimuuseumis asub suurim ja mitmekesisem Wiiralti teoste erakollektsioon, mis hõlmab enam kui 200 teost kunstniku Pariisi-perioodist, sõja ajal ja järel loodust. Eduard Wiiralti (1898 – 1954) kunsti sisusügavus, ere stiil ja tehniline meisterlikkus on olnud eesti graafika arengu oluliseks mõjutajaks alates 1930. aastatest. Tema loominguline pärand hõlmab peale 400 gravüüri sadu monotüüpiaid, tuhandeid joonistusi ja visandeid, lisaks maale ja skulptuure.
Wiiralti loomingu päralt on juba varem olnud üks Viinistu kunstimuuseumi saalidest, millele on seoses muuseumi ekspositsiooni ümberkorraldamisega antud nüüd uus ilme ja mis keskendub autori teoste paremikule vastavalt kogus esindatud loomeperioodidele. Väljapaneku kuraatori, põhjalikult Wiiralti loomingut uurinud Eesti Kunstimuuseumi teaduri Mai Levini sõnul on erakogus eriti hästi esindatud esimene ja teine Pariisi-periood, aastad Eestis ja Rootsis ning viimane loomejärk Pariisis. Kogu väljapanek on kujundatud lähtuvalt Wiiralti enda poolt kunagi kirja pandust ehk vormistatud lihtsalt, mis võimaldab töid ka lähedalt vaadata. Nii on tollele ajale tüüpilist väikeseformaadilist graafikat hõlbus uurida ka noorematel külastajatel, kellele on suunatud muuseumi värske haridusprogramm.
