Avaleht Kunst Tartu Kunstimuuseumis avaneb Eduard Wiiralti loomingul põhinev näitus
Tartu Kunstimuuseumis avaneb Eduard Wiiralti loomingul põhinev näitus

Tartu Kunstimuuseumis avaneb Eduard Wiiralti loomingul põhinev näitus

Tartu Kunstimuuseumis avaneb 22. mail legendaarse kunstniku Eduard Wiiralti loomingul põhinev näitus „Randevuu Nellyga. Eduard Wiiralti looming Juhani Komulaineni kogust“.

Eduard Wiiralti tegevus kunstnikuna on Tartu ja Tartu Kunstimuuseumi jaoks olulise tähtsusega. Lõpetas ju oma eluajal rahvusvahelise tuntuse pälvinud graafik 1924. aastal Tartus tegutsenud Pallase kunstikooli esimese lennu. Värske vilistlasena õpetas Wiiralt veel põgusalt Pallases, ent suundus juba 1926. aastal elama ja töötama Pariisi.

Näitus „Randevuu Nellyga“ tutvustabki Juhani Komulaineni kogu põhjal Wiiralti üht eluetappi Prantsusmaal. Esitlemisele tuleb meisterliku graafika kõrval palju just selliseid kordumatuid teoseid nagu joonistused ja monotüüpiad, mida tiražeerida pole võimalik ja seega varem siin muuseumis näidatud ei ole.

Komulaineni kollektsiooni põhiosa koosneb 2002. aastal Pariisi oksjonilt soetatud terviklikust komplektist, kuhu kuulub Wiiralti loomingut Strasbourgis veedetud aastatest 1931—1933. Kokku 58 originaalteose seas on palju unikaalseid akti- ja figuurijoonistusi, portreesid ja visandeid ning joonistustesari „Pühakud“. Tõenäoliselt on see kollektsioon kuulunud kunstnikule, kollektsionäärile, muusikule ja poeedile Nelly Stulzile, kelle kutsel Wiiralt Strasbourgis viibis. Hiljem on Komulainen oma kogu sihipäraselt täiendanud peamiselt Wiiralti loominguga perioodist 1926—1939, mil kunstnik elas Prantsusmaal.

Näituse ühe kuraatori, Tartu Kunstimuuseumi direktori Joanna Hoffmanni sõnul on konkreetse kollektsiooni terviklik säilimine tõeline ime: „Juhani Komulainen sattus Nelly Stulzile kuulnud kollektsioonile Pariisi oksjonil juhuslik. Osa teoseid oli juba müüdud erinevatele ostjatele. Komulainenil õnnestus soetada endale kogu müümata komplekt ning hiljem ka suurem osa neist teostest, mis olid eraldi maha müüdud. Jumalik sekkumine, kui nii võib öelda.“

Komulaineni kogu on varem põhjalikult uurinud ja analüüsinud kunstiajaloolane Mai Levin. Ka käesolev näitus on suuresti üles ehitatud just tema kogutud teadmistele nii selle kogu kui ka Wiiralti kohta laiemalt. Väljapaneku kuraatorid on Mare Joonsalu ja Joanna Hoffmann.

Näitus jääb avatuks 3. oktoobrini.