Voronja galerii avab Karlova päevade raames fotokunstnike kobarnäituse
Homme avatakse Tartus, Karlova päevade raames fotokunstnike kobarnäitus, kus kolmes erinevas kodus esitletakse Gabriela Liivamägi, Andres Keili ja Silvia Pärmanni fotoloomingut.
Voronja XIV korternäitus avatakse Tuuli Vahesaare ja Martin Laiapea kodus Karlovas, kus saab näha Gabriela Liivamägi fotoloomingut, aga ka pererahva disainitud valgusteid.
Gabriela Liivamägi on Supilinnas elav fotograaf, kellele meeldib pildistada teatritegemist ja filmitegemist ja inimesi. „Olen üsna halb suhtleja, kaamera annab mulle võimaluse kirjeldada midagi, mis jääks muidu keelepaelte taha. Fotograafina saan natuke neid teiste nägemusi vahendada, pannes sinna ka midagi endast. Püüan näha kihtide vahele, tausta taha… kuskile kuhu ei pääse“, selgitab Gabriela, miks talle meedlib kaameraga ringi liikuda.
„Alati ei saa loota, et see peegeldus on ilus, vahel lihtsalt ei ole neis lugudes midagi, mida peegeldada. Või olen ise tühi“, kirjeldab Gabriela fotgrafeerimise tagamaid ja lisab „Põnev on vaadata, mis seisundis ise parasjagu olen ja kuidas teiste tehtud lood minuga mängivad“.
Voronja XV korternäitus avatakse geeniteadlase Mait Metspalu kodus, Karlovas, kus elavad veel Marie, Uku Kaarel ja koer Lasse. Näitusel on välja Andres Keili fotoseeria „pop. up.“
Andres Keil on ligikaudu 25 aastat tegelenud suure ja tõsise uurimustööga. Tõsi, küll sellisega, mille peale Tartule igiomased akadeemilised ringkonnad põlglikult nina kirtsutavad. „Ei saa ma anda joonealuseid või tekstitaguseid viiteid algallikale. Võin vaid pöidlaga ebamääraselt kuhugi ülesse või ebamäärasusse või hämusse või võikjale või kõiksusse viibata – näete, seal, seal kuskil on tele algallikas! Imetlege, kui üles leiate“, lahkab Andres ise uurimustöö tagamaid. Seni pole keegi leidnud. Aga see kõik ei pisenda kuidagi Andrese uurimustöö objekti ja subjekti koos, pigemni ülendab. Ning pealegi, kahtlusteta, on ta sellise uurimistöö läbiviimiseks paremini kvalifitseeritud siin ilmas.
Vahel kasutab ta oma töö toimetamiseks abivahendaid, vahel mitte. Vahel raali, vahel huuli, hääleaparaati laiemat, vahel oma pisikesi natukene pilus silmakesi. Vahel kaamerat, ja jälle sülearvutit. Seekord siis neid. „Inimene, inimene on minu igikestva uurimise objekt, algus ja ots. kuni elan. ausalt. luban. Ja muide, samahästi kui “pop. up.” võiks selle näituse pealkiri Metspalude man olla ka “strip. off.”“, ütleb Andres lõpetuseks.
Voronja XVI korternäitus avatakse galeristide kodus Karlovas, kus saab näha Silvia Pärmanni näitust „Kellega ma seni kohtunud olen“.
Silvia Pärmann on fotograaf, kes on huvitatud sellest, kuidas inimesed leiavad oma elule mõtte ja võimaluse olla õnnelik ka siis, kui nende kodumaaks on riik, mida on raske pidada demokraatlikuks, rikkaks või piisavalt oma kodanike eest hoolivaks.
Ta on viimased viisteist aastat, ehk pisut rohkemgi, igal võimalusel mööda maailma ringi sõitnud ja enamuse nendest aastatest pildistanud inimesi, kellega tee teda kokku on viinud. Seeria “Kellega ma seni kohtunud olen” portreteeritavate valik on juhuslik – need on inimesed, kes on talle juhuslikult tänaval või külavaheteel vastu tulnud. Ja juhus teeb imesid.
Küsimusele, mis neid inimesi fotodel nii säravalt õnnelikuks teeb, et nad endaga koos panevad naerma kogu maailma, ei ole ühte vastust. Neid vastuseid on sama palju kui neid inimesi, õnne valemeid ongi maailmas kokku üle seitsme miljardi. Religioon, traditsioonide hoidmine, filosoofia – need on vaid väike osa meretäiest võimalustest. Näituse tööd on pildistatud aastatel 2012-1015 kuues erinevas riigis.
Näitused avatakse 9. mail jalutuskäiguna mööda Karlovat:
kell 17, Voronja XIV, Kalevi 31-3
kell 18, Voronja XV, Kitzbergi 5-2
kell 19, Voronja XVI, Tolstoi 14-2
Näitused on avatud peale avamist veel kahel päeval:
13. mai, kell 12-17
14. mai, kell 12-17
