Women’s Network in Estonia võitleb naistevallase vägivalla vastu

International Women’s Network in Estonia on MTÜ, mis keskendub Eestis haavatavas olukorras olevate sisserändajatest naiste toetamisele. Nad selgitavad, et nende eesmärk on tagada, et igal naisel oleks võrdsed võimalused saada toetust Eesti institutsioonidelt ja olla teadlikud oma õigustest. Keele- ja kultuurilised barjäärid ei tohiks olla takistuseks väärika kohtlemise osaks saamisel. Nende visiooniks on luua rahvusvaheline vabatahtlike tõlkide võrgustik, kes on valmis toetama haavatavas olukorras olevaid sisserändajatest naisi.

Nad on multikultuurilisuse, soolise võrdõiguslikkuse, naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vastu võitlemise ja naiste õiguste suurendamise eestkõnelejad.

International Women’s Network in Estonia on MTÜ rõhutab, et naistevastane vägivald on jätkuvalt takistuseks võrdõiguslikkuse, arengu, rahu saavutamisel ning naiste ja tüdrukute inimõiguste täitmisel. 25. novembril toimunud rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev tähistas kampaania UNiTE algust – see oli 2 nädalat kestev aktivism, mis päädis rahvusvahelise inimõiguste päeva tähistamisega 10. detsembril.

Kampaania „UNiTE! Aktivism naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla lõpetamiseks” eesmärk oli mobiliseerida inimesi, et neist saaksid naistevastase vägivalla ennetamise aktivistid ning olla solidaarsed naiste õiguste eest võitlejatega.

Siit leiad International Women’s Networki arvamusartikli naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ennetamise kohta.

Mis on naiste- ja tüdrukutevastane vägivald?

Sooline vägivald või naiste- ja tüdrukutevastane vägivald on terminid, mille all mõeldakse vägivalda, mille all naised oma soolise seisundi tõttu kannatavad. See on väga spetsiifiline vägivallaliik. See ei püüa väita, et meestevastast vägivalda pole olemas või et naised ei ole vägivaldsed. Seda tüüpi vägivalla tunnuseid ja omadusi toetab patriarhaalne struktuur.

Patriarhaat kui termin tähendab sotsiaalsest süsteemi kus meestel on jõupositsioon. See ei ole isikupõhine ega valitsusspetsiifiline, pigem on tegu üldise struktuuriga, mille jäljed ulatuvad iidsete kultuuride ja tsivilisatsioonideni. See ei avaldu kõikjal samades vormides ega sama dünaamikaga; patriarhaalsed struktuurid kohanduvad ja leiavad uusi viise, kuidas sobituda inimühiskonda selle arengu käigus. Need on kohanenud selliste süsteemidega nagu kapitalistlik või eurotsentriline süsteem ning need on esindatud seadustes, ideedes, soorollides, sotsiaalsetes konstruktsioonides ja paljus muus.

Patriarhaat on väga tugev ja läbipõimunud struktuur. See on olemas kõikjal maailmas ja puudutab nii naisi kui mehi, me kõik oleme selle süsteemi raames üles kasvanud. Süsteemi hierarhia annab meestele üleoleku naiste ees ning rollidünaamika on alati selline, kus naised on alistuvad ja mehed domineerivad. Struktuurne ebavõrdsus eksisteerib igal tasandil – isegi maailma kõige represseeritumal mehel on võim oma naise üle, mistõttu on naised hierarhias kõige tõrjutumad.

Sooline vägivald viitab vägivallatüübile, mille puhul naised langevad vägivalla ohvriks oma soolise kuuluvuse tõttu. Naiste tapmine sellepärast, et nad on naised, ehk femitsiid, on ainult jäämäe tipp. Seda tüüpi vägivalda esineb mitmes eri vormis. Soolise vägivalla alla käivad ka näiteks psühholoogiline, emotsionaalne, seksuaalne, majanduslik või füüsiline vägivald. See on eskaleerumiste ahel.

Naisetapp ehk femitsiid on vihakuriteo termin. See tähendab naise või tüdruku tapmist, tavaliselt mehe poolt ja ohvri soo tõttu. Seda tüüpi mõrva panevad tavaliselt toime naiste partnerid, kes näevad naisi oma omandina. Kuid on ka teisi põhjuseid, näiteks naise tapmine tema abikaasa karistamiseks. Ka nendel juhtudel nähakse naisi ainult kui meeste käepikendust.

Seksistliku vägivalla raames lisandub vägivallale enesele ka sekundaarse viktimisatsiooni mõõde. Näiteks kui mõrvatud naise surnukeha eksponeeritakse meedias (kus tihtipeale on alltekstiks “nii juhtub, kui te käitute ebasoovitaval viisil”), järgnevad sellele tavaliselt hinnangulised avaldused: Miks ta seal viibis? Mis tal seljas oli? Mida ta ütles? Kuidas ta käitus? Need on näited viisidest, kuidas ohvrit uuesti hukka mõistetakse. Sageli püütakse naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla korral leida, mida need naised valesti tegid, et neid selline saatus tabas ja vaikimisi eeldatakse, et nad olid ise selles süüdi.

Kuigi soolise vägivallaga võivad kaasneda ka teised liigid, näiteks rassiline vägivald, erineb see teistest vägivallaliikidest. Näiteks sisserändajatest naised võivad sattuda samaaegselt nii soolise kui ka rassilise vägivalla ohvriks. Mõned sisserändajad võivad isegi arvata, et neil ei ole õigust soolise vägivalla üle kurta, kuna nende päritoluriigis esineb veel hullemat vägivalda. Kuid meie, naised, ei ole need, kes soolise vägivalla põhjustasid. Vägivald on eksisteerib ja see ei ole meie süü. Vägivald tuleb hukka mõista ja sellega tuleb tegeleda.

Maailmas ei ole ühtegi kohta, mis oleks naiste jaoks turvaline. Uskuda, et on olemas turvaline koht, kus naisena elada, tähendab ajaloo moonutamist. See tekitab naistes uskuda, et kui midagi tundub valesti, kui nad ei tunne end turvaliselt, kui nad ei tunne end hästi, siis on see nende süü. See ei ole tõsi. Naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivald on osa struktuurist, mis hõlmab kogu maailma.

Naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivald ei lõpe. Iga naine on ajaloo jooksul kogenud soolist vägivalda, keegi ei ole sellest pääsenud. Sooline vägivald on parasiit, mis võib tihti jääda märkamatuks. Naistel ei ole lihtne tunnistada, et nad on olnud soolise vägivalla ohvrid. Nad võivad selle üle elada, kuid vägivallaolukorrast on raske välja tulla. See protsess on kõigil erinev ning mõnikord ei tunnistata vägivalda enne kui on hilja. Mõne naise jaoks tähendab see ohvriks langemist, samas kui teiste jaoks võib soolise vägivalla avastamine tulla kiiremini, eriti kui nad oskavad ära tunda selle erinevaid vorme, näiteks emotsionaalse manipuleerimise.

Alati ei olegi füüsiline vägivald see, millega kõik lõpeb. Ka sümboolne surm võib olla äärmiselt murettekitav, nagu näiteks ühel päeval ärgata ja ennast mitte ära tunda. Leida end ilma eesmärkideta, jõuetuna, isoleerituna, kontrollituna, manipuleerituna.

Naised tunnevad end sageli ise süüdi ja annavad teise võimaluse, sest neil on raske uskuda, et nad võiksid olla vägivalla ohvrid. Naised ei soovi küll vägivalla all kannatada, kuid mõnikord lähevad nad tagasi oma endisesse olukorda lootuses, et see lõpeb, ent seda ei juhtu.

Seetõttu on emotsionaalne ja psühholoogiline tugi lahenduse olulised osad, kuna need aitavad soolise vägivallaga võitlemisel. Psühholoogiline tugi aitab tõsta valmisolekut vägivallast vabanemiseks. Enesekindlust on lihtne murda, kuid hea ettevalmistus võib aidata vägivallakatsetest üle saada. Tugivõrgustikud ja emotsionaalne valideerimine on seega väga olulised. Vägivalda ei saa ära hoida, kuid saame teha nii, et kui see meid tabab, siis oskame selle avastada ja vastavalt tegutseda.

Kui me ei suuda probleemi olemasolu tuvastada, ei saa me seda kuidagi lahendada.

Kuid me ei ole üksi. Me kõik kogeme vägivalda, mis pannakse toime ainult sellepärast, et oleme naised. Aktsepteerida, et oleme haavatavas positsioonis ei tähenda alla andmist ega süü omaks võtmist, see ei tähenda, et oleksime saamatud või rumalad. Tunnistada, et oleme ohvrid, on esimene samm vägivallast ülesaamiseks.

Naiste tugikeskuste kontaktid

Allikas: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/naiste-tugikeskused

International Women’s Network kontaktid:

• Koduleht: https://allwomenorg.wordpress.com/
• Facebook: https://www.facebook.com/women.network.estonia