XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu on lõppenud, ainulaadsed „Iseoma” hetked jäävad!
Eile õhtul kustus lauluväljakul XXVIII laulu- ja XX tantsupeo tuli, ent selle peoga rahva südamesse ja sealt igapäeva sõnavarasse jõudnud „Iseoma” elab lauljate, tantsijate, muusikute ja pealtvaatajate hinges edasi. Peo kunstilised toimkonnad ja korraldajad avaldavad ühiselt tänu kõigile, kes üldpeo võimalikuks tegid.
Kalevi keskstaadioni murul rõõmustasid publikut 10 938 tantsijat ja tantsupeo etendusi külastas kokku ligi 44 000 inimest. Rahvamuusikapeol osales 765 muusikut. Laulupeolisi oli kokku 32 022 ning ava- ja suurkontserti külastas kokku 79 000 inimest. Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales ligi 45 000 peolist.
Laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ütles kunstilise meeskonna nimel, et tunne on peale kaht kontserti uhke ja emotsioon on ülivõimas. Eriti valmistab rõõmu kõrgekvaliteediline esitus ja sooritus. „Tundsime dirigentidega, et kõikidel liikidel, kes tänavu laululaval käisid, on erakordselt kõrge vokaalne tase ja kõik laulud on üliilusti õnnestunud. Meile kõigile tundub, et muusikaõpetajad ja dirigendid on teinud lihtsalt fantastiliselt ägeda eeltöö ja seetõttu on suurel laululaval olnud lihtne seda kõik koos esitada,“ kiitis Jürgenson. Samuti tõi ta eriliselt välja ühtse tunde ja energeetika, mis laval kaks päeva on olnud. „See on olnud müstiliselt äge ja hoidnud halva ilma vähemalt meie muusikast ja laulust eemal,“ sõnas ta.
Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann sõnas, et tal ei ole piisavalt sõnu, et väljendada, kui ilusad ja tublid olid kõik tantsijad ja võimlejad kõigil kolmel etendusel. Ta tänas ka kõiki juhendajaid, tantsude loojaid, lauljaid, muusikuid, sõnade autoreid, videovaadete meeskonda ja imelist lavastusgruppi. „Mul on olnud au koos teiega siin seda pidu pidada. Ja ma olen kindel, et see pidu kestab minu südames veel kaua aega,“ rääkis Reimann. „Ma väga väga loodan, et kõik said tantsupeo etendustest tunda puhast rõõmu. Elagu eestlased ja elagu meie iseoma eesti tants,“ ütles ta.
Rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap tänas südamest osalejaid ja meeskonda suure pühendumise ja jagatud rõõmu eest nii peo ajal kui kogu teekonna ja pika ettevalmistuse jooksul. „Eraldi soovin tänada RGB Baltic helimeeskonda, Martin Medarit ja vabatahtlikke, kellega koos lahenesid peonädalal kõik mured juba enne, kui need tekkida jõudsid,“ sõnas Pihlap. „Loomulikult lähevad tänusõnad ka rohkearvulisele ja ülisoojale publikule, kellega koos ei olnud enam võimalik aru saada, kus on piir osalejate ja kuulajate vahel – oligi lihtsalt meie kõigi ühine rahva ja muusika pidu,“ rääkis ta.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla soovis edasi anda oma kõige suurema tänu kunstilistele juhtidele ja tiimidele, kes kolme ja poole aastase teekonna ette võtsid, et meie kallist kultuuri ja traditsiooni edasi viia ja säilitada. „Suur tänukummardus ka meie kollektiivide juhtidele, kes kõik esinenud kollektiivid on peole toonud – nende tööst ja olemasolust algabki kogu laulu- ja tantsupidu,“ rääkis Toomla. Ta tänas ka kõiki inimesi, kes tulid peonädalal appi pidu korraldama. „Vabatahtlikud on läbi aastate andnud suure panuse ja oleme rõõmsad, et neid tuleb aina juurde,“ ütles Toomla. Ta tänas ka publikut, kes näiteks laulupeol sai hoolimata vihmast osaliseks sellest ainulaadsest laulusündmusest. „Kohtume kõik uuesti 2028. aastal – nii muusikat kuulates, tantsuplatsil kui ka laulukaare ees koorilaulu nautides,“ sõnas Toomla lõpetuseks.
Suur tänukummardus ka meie kollektiivide juhtidele, kes kõik esinenud kollektiivid on peole toonud – nende tööst ja olemasolust algabki kogu laulu- ja tantsupidu.
Juubelipeole eelnes 18 päeva kestnud tule tulemine, mis liikus läbi iga maakonna 2500 kilomeetri pikkusel teekonnal Tartust Tallinnasse ja kandis laulupeo igavikulisi sõnumeid igasse Eestimaa kodusse.
