Eestimaa Spordipealinna tiitel rändab 2015. aastal Saaremaale!
23. augustil allkirjastasid Saare maavanem Kaido Kaasik, Saaremaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Raimu Aardam, Saaremaa Spordiliidu juhatuse esimees Kalev Kütt, Kuressaare abilinnapea Madis Kallas ja Spordiaasta MTÜ eestvedaja Ott Pärna koostöömemorandumi, mille kohaselt on Eestimaa Liikuvaks Spordipealinnaks 2015. aastal Saaremaa.
Spordipealinn 2015 tiitlit kannavad ühiselt kuusteist Saare maakonna omavalitsusüksust – Kuressaare linn, Kaarma vald, Kihelkonna vald, Kärla vald, Laimjala vald, Leisi vald, Lümanda vald, Muhu vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Pöide vald, Ruhnu vald, Salme vald, Torgu vald ja Valjala vald.
Eesti Liikuva Spordipealinna eesmärk on tõsta piirkondlikku liikumisharrastuse aktiivsust, tutvustada laiemale avalikkusele kohalikke spordisündmusi ja -rajatisi, tuua piirkonda uusi ja aktiveerida kohalikke spordivabatahtlikke. Spordipealinna staatus võimaldab tõmmata kodukanti tagasi sealt pärit spordiaktiviste, korraldada riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritusi, -debatte ja -seminare ning meelitada ligi spordi-investeeringuid. Spordipealinna staatus on muuhulgas piirkonnale tunnustuseks senise spordialase tegevuse eest.
Kuressaare abilinnapea Madis Kallase sõnul on Eestimaa spordipealinnaks olemine tunnustus kogu Saaremaale spordi ja rahvatervise valdkonnas tehtud edusammude eest. “Eriti märgiliseks teeb tänase päeva asjaolu, et allkirjastame Spordipealinn 2015 koostöömemorandumi Kuressaare uuendatud staadioni avamisel – päeval, mida on kogu Saaremaa spordipere hulk aastaid oodanud,” sõnas Kallas.
Spordiaasta MTÜ eestvedaja Ott Pärna sõnas koostööleppe sõlmimisel, et Spordipealinna tiitel on Saaremaale kui omamoodi spordiprožektor, mis tõstab spordi ja rahvatervise valdkonna nii maakonna siseselt kui ka üle-eestiliselt fookusesse. Spordipealinna staatus aitab tuua piirkonda ka rohkem spordisõpru ning uusi huvitavaid spordiettevõtmisi. “Loodetavasti annab Spordipealinna tiitel oma panuse ka ühtse Saaremaa idee teokstegemisse ja seeläbi piirkonna konkurentsivõime kasvu,” sõnas majanduseksperdi ja ettevõtja taustaga Pärna.
Spordipealinna idee taga on Spordiaasta MTÜ, Eesti spordiringkonnad, KÜSK, Kultuuriministeerium jt. Spordipealinna eesmärk on laiendada liikumisharrastuse kandepinda üle Eesti, viia aasta jooksul ühes Eestimaa piirkonnas spordielu tuntavalt edasi ning teha maakond või omavalitsuste konsortsium üle-eestiliselt ja positiivsest küljest nähtavaks.
Eesti Spordipealinn 2013 oli Ida-Virumaa oma 22 omavalitsusega. Käesoleval, 2014. aastal on Eestimaa Spordipealinn Valgamaal – 13 sealset linna ja valda kannavad seda auväärt tiitlit, vt. lähemalt SIIT.
