Tätoveering annab aimu selle kandja omapärast

Eesti üks tuntumaid tätoveerijaid Dimon Taturin soovitab enne salongi tulekut leida endas see põhjus, miks oma keha kaunistada.

Dimon, miks inimesed lasevad ennast tätoveerida?

Sageli tundub tattoo millegi noorusliku ja kaasaegsena. Tegelikult on tätoveerimine üks vanemaid kujutava kunsti suundi. Vanadel aegadel näitas kehamaaling inimese kuulumist mingisse kindlasse ühiskonnagruppi, näiteks sõdalaste hulka, aga ka kohta perekonnas, nagu see oli jaapanlastel.

Tätoveeringute ajaloos on nii enneolematu populaarsuse kui ka täieliku eitamise aegu. Huvi selle vastu on olnud lahus hetke moesuundadest, võimust ja aastaaegadest. Neid tehti vanasti, tehakse nüüd ja kindlasti ka tulevikus.

Keha kaunistamise kunst on üks vanimaid. Inimene püüab riietuse, soengu, jumestuse, aktsessuaaride kaudu ümbritseva seest välja paista, näidata oma erinevust, saada endale tähelepanu. Tätoveerimine on üks võimalust oma sisemist mina esile tuua.

Uuringute järgi lasevad endale tätoveeringuid teha ennekõike suurte ambitsioonidega inimesed. Ilmselt just seetõttu on kehakaunistuse omajate hulgas palju loomeinimesi – lauljaid, näitlejaid, muusikuid.

Mistahes kunst mõjutab inimese vaimset seisundit, eriti aga selline ebatraditsiooniline nagu maalikunst omaenda kehal. Esmajärjekorras on selle mõju tähtis sellele, kes lasi end kaunistada mingisuguse kujundiga. Peab ju inimene ületama teatud barjääri, et üldse julgeda seda ette võtta. Muidugi on motivatsioon sellise sammu astumiseks igaühel erinev ja igaüks peab ise tunnetama tõelist põhjust, mis paneb teda oma keha kaunistama.

Teisest küljest on iga inimene ühiskondlik olevus. Oma välimusega avaldab ta teda ümbritsevatele inimestele teatud mõju. See on keha tätoveerimise psühholoogilise aspekti teine pool. Lähtuma peaks siiski mitte hetkelisest vaimustusest, vaid vaagida tuleks kõiki  külgi. Tätoveeringuid tehakse tihti kellegi eeskujul või on endal sellest mingi uskumus. Mõnikord võib see mõjuda teiste suhtes provotseerivalt. Kui aga tätoveering on lastud teha teadlikult, selle tähendust ja mõtet tunnetades, siis saab tattost omamoodi visiitkaart, mis nii või teisiti kinnitab inimese teatud imidžit. Teisiti öeldes pole tegu passiivse kujutisega nahal – see on aktiivne sümbol, inimese iseloomu omalaadne indikaator.

Kõik inimesed on individuaalsed ja keerulised: nad on erinevast soost, erinevate veendumuste, nahavärvi, vanuse ja iseloomuga – igaüks on omamoodi unikaalne. On veel üks erinevus: inimene kas on või pole tätoveeritud. Viimane ei küsi kunagi ilma tattoota inimeselt: “Miks sul tätoveeringut pole?”

Kas tätoveeringut teha on valus?

See on esimene küsimus, mida tätoveeringust huvitatu teada tahab. Vastus on jaatav. Nõelad läbivad nahka ja see tekitab valu. Aga kindlasti tahetakse teada, kui tugev see valu on ja kaua  suudab inimene seda välja kannatada?

Valu pole enamasti nii tugev, et seda taluda ei suudaks. Tattoomasina nõelte torge läbistab naha ruttu, kuid paraku pole see tunne sama, mis tavalise nõela puhul. Tätoveerimise protsess tähendab seda, et läbitorkamise teel viiakse spetsiaalsete nõelte abil naha alla värv pideva vibratsiooni abil.

Te võite saada rabatud sellest, kui kiiresti teie keha hakkab eraldama endorfiine, mida kutsutakse ka valutapjateks ja mis muudavad valu suhtes kannatlikuks.

Valu sõltub ka sellest, kuhu lastakse tätoveerida. Vahetult luude kohal nagu näiteks küünarnukkidel, rindmikul, samuti kehaosade sisekülgedel, on nahk tavaliselt valu suhtes tundlikum kui teistes piirkondades. Lisaks on osa nõelu valulisemad kui teised. Kujundi pealekandmisel kasutatakse võimsamaid tattoomasinad ja peenemaid kontuurinõelu, mis minu arvates põhjustavad tuntavamat valu. Samas on pehmema mõjuga nõelu. Siis on tunda pigem valutut elektrilist vibratsiooni. Meeles tasub pidada, et valu sõltub ka vaimsest ja hingelisest seisundist.

Ärge jooge enne tätoveerimist valu leevendamiseks alkoholi ja ärge kasutage mistahes ebaseaduslikke uimasteid ega ravimeid ja see puudutab ka aspiriini või lahjat alkoholi. Kõik need vahendid võivad tekitada liigset veritsust. Aspiriin takistab lisaks ka vere hüübimist ning see raskendab ja pikendab tätoveeringu paranemist. Ka võib alkoholi tarbinud inimene lihtsalt olla kunstnikule vastumeelne ja viimane võib tööst keelduda.

Kas kliendid teavad, mida nad tahavad või ootavad Teie soovitusi?

Sugugi mitte kõik kliendid ei tea, mida nad tegelikult tahavad ja millist tätoveeringut sooviksid, mistõttu lubavad mul luua nende jaoks unikaalse disaineritöö. Olen väga uhke selle üle, et nad usaldavad mind ja olen meeletult rõõmus, et saan oma talenti täies mahus rakendada. Mõnedele tuleb ka ära öelda, arvestades, et ei leitudki sobivat teemat, sest kui tekivad kahtlused, siis pole mõtet tätoveeringut üldse teha. Kindel otsus tuleb ise ja sageli hiljem. Tihti juhtub, et just sellisele inimesele polnudki tätoveeringut vaja. Oli vaid hetketahe ning soov järgida moesolevat.

Kas need, kes on juba mõne tattoo teinud, tulevad ka järgmist tegema?

On neid, kes lasevad teha ühe tätoveeringu ja lõpetavadki sellega, kuid seda juhtub harva. Kui esimene mulje on hea, siis tullakse tavaliselt uue sooviga tagasi. Tätoveeringute tegemine annab enamikule adrenaliinilaksu, mis aga tekitab omamoodi sõltuvuse. Paljud märkavad, et oma välimuse muutmine lisab südikust ja energiat, pannes neid end tundma uue inimesena. See tunne säilib, kuniks uus asi on mõttes veel värske. Seejärel aga harjutakse tattoodega ja tundumus kustub. Et jälle sellist tõusuhetke läbi elada, tullakse salongi tagasi ja lastakse teha teine, kolmas ja veel järgmine tätoveering.

Teadlased on leidnud, et umbes 40 protsenti tätoveeritutest naasevad salongi korduvalt ja neil on seejuures juba mitu varasemat tätoveeringut. See pole kusjuures mingil moel seotud sotsiaalse grupiga, kuhu nad kuuluvad.

Tattoo-sõltuvust saab kahtlemata vältida. Esimene võimalus on üldse loobuda esimesest tätoveeringust. Teine võimalus on usaldada meistrit ja järgida kõiki tema soovitusi. Üks neist soovitustest on: pigem teha üks suur, kui palju väikeseid tätoveeringuid.

Kas on mingi kindel temaatika, mida tahetakse omal nahal näha?

Ma üritan tegeleda iga klendiga eraldi. On ju iga inimene eriline ja tema jaoks tuleb tätoveering peenemate detailideni läbi mõelda, et klient tunneks ennast ainulaadsena, temale tähtsa kaunistuse omanikuna. Nii et mingit kindlat stiili pakkuda ei saa.

Kuhu lastakse tätoveeringud teha,  kui võtta mehed ja naised eraldi?

Erinevused meeste ja naiste tattoode osas tänases Eestis kaovad üha enam. Puhtalt meeste ja naiste joonistusi eraldi pole. Palju sõltub iseloomust ja töö tehnilisest läbiviimisest. Hoolimata motiivide universaalsusest võib mingeid erinevusi selles osas, kuhu neid tahetakse, siiski täheldada. See on loogiline, et tattoo naisekehal peab esmajoones näitama omaniku seksuaalsust ja ilu. Seetõttu võib kujutis mehe alakehal imelik tunduda, samas kui naistel on see üks lemmikkohtadest.

Võib anda ühe soovituse neidudele: kui teie tattoo pole ette nähtud võõrastele silmadele, “peitke” see kõhu alaossa või nimmepiirkonda. Või vastupidi, kui te tahate endale tähelepanu tõmmata, ärge laske seda teha piirkonda, mida peate enda juures kauneimaks. Lisaks pidage meeles, et tattood jäävad teile kauaks, aastateks, seepärast ärge kopeerige võõraid ideid ega ajage taga hetke moevoolu. Väljedage selle kaudu enda omapära ja te ei eksi siis kunagi.

Kas tattood saab eemaldada või parandada? Kas selle abil saab iluvigu varjata?

Juba aastaid on 80 protsenti minu tööst ebakvaliteetsete tätoveeringute parandamine. Samuti “parandan” nende abil arme. Tätoveering armil on hea võimalus varjata nahavigu.

Kuid enne seda, kui armi tattooga varjata, peab teadma ettevaatusabinõusid. Arme kehal ei õnnestu alati riietusega varjata, samas ei pruugi traditsiooniline ravi soovitud tulemust anda.

Armile tattoo tegemine on efektiivne ja populaarne võimalus muuta inetu koht vigastatud nahal kunstiteoseks. Paraku ei saa sel kombel igat armi varjata. Enne, kui nõustute vastava protseduuriga, on vaja selgeks teha oma vigastuse tüüp ja arvestada selle iseärasusi, selleks, et mitte rikkuda oma tervist ja ilu.

Kas kehale kantakse ka kallimate nimesid või on see juba minevik?

See pole kunagi aktuaalne olnud. Igal juhul mitte minu klientide puhul. Uskuge mind, kui armastus on tõeline, tugev, siis pole seda vaja teistele demonstreerida.

Mida te ütlete alati neile, kes tulevad esimest tatood tegema?

“Tere tulemast tindi ja valu maailma!” ja annan viimse võimaluse loobuda tätoveerimisest.

Mida kujutab endast tätoveerimine ja kas seda saab õppida?

Tätoveerimine on suhteliselt lihtne protseduur, mis seisneb erinevate värviainete viimises naha sisse, kus need imbuvad kudedesse. Nahaalusest kihist kaugemale värvid ei imbu ja need asuvad kogu elu kudede sees. Seetõttu tätoveerimisvärvidest allergiat praktiliselt ei teki. Sanitaar-hügieeniliste normide järgimisel on kogu protseduur tervisele ohutu.

Kontuuri pealekandmisel, mis on kõige valulikum osa, läheb nõel kuni 1 millimeetri jagu naha sisse. Seejuures on nõela löök kiire ja värv ei jõua naha sees laiali valguda. Selle tagajärjel tekib ühtlane ja pidev joon.

Värvimisel läheb värv servades veidi laiali. Sellega tekib selge ja ühtlane värvitud pind. Nõel ei tungi sel juhul sügavamale kui 0,5 – 0,8 millimeetrit. Umbes samuti kantakse nahale ka varjud.

Tahaksin täpsustada, et iga töövõtte jaoks on erinevad nõelad ja värvid. Kontuuri pealekandmiseks on nõela otsik nagu kuulil, aga värvimiseks ja varjude pealekandmiseks koonusekujulised. Ka värvid on vastavalt vedelamad või paksemad. Aga seda ainult tehniliselt. On terve rida täpsusi, mida peab tundma ja teadma iga meister. Enne joonise nahale kandmist peab selgeks tegema naha tüübi, välja valima õiged nõelad, seadistama tattoomasina, et need ei traumeeriks nahka ja veel palju muud.

Kas kõike seda saab õppida? Jah! Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias käivad juba 8 aastat fakultatiivsed kursused, kus ma õpetan akadeemia õpilastele tätoveerimise kunsti praktikas.

Veel Dimon Taturinist ja tema tööst:

Ta lasi endale esimese tattoo teha alles siis, kui oli 10 aastat teisi tätoveerinud.

Dimon välistab surmkindlalt võimaluse, et tema või mõne teise tunnustatud tätoveerija juures keegi tätoveerimise käigus mõne viiruse või haiguse kaasa võiks saada. Dimon kasutab oma töös tätoveerimismasina küljes ainult ühekordseid nõelu. „Tätoveerimisäri on nii palju edasi arenenud, nõelad on kõik steriilselt pakendatud ja omavad Euroopa Liidu sertifikaati,” selgitab ta.

Stiilid: keldi stiil, tribal, must-valge, värviline, ornamentika. See oleks kõige üldisem jaotus, mis jagunevad veel omakorda alastiilideks. Ornamentide alt tulevadki näiteks keldi, tribal ja teised. Värvilised võivad jaguneda portreedeks, fantaasiaks, loomapiltideks jne.

Eesti tuntud isikud, kelle ihu kaunistab Dimon Taturini looming: Anu Saagim, Jaagup Kreem, Vigala Sass, Tanel Padar, Eimel Kaljulaid, Sven Haljand, Marta Vaarik, Marko Asmer, Heiki Kranich, Indrek Raadik alias Summer, Lea Liitmaa, Kirsti Timmer, Kristjan Kasearu, Kerli Kõiv, Victoria Kass.

Jüri Kukk

Allikad: Elukiri, Buduaar