Avaleht Keskkond Rohetiigri transpordi teekaart: ühissõiduk tuleb muuta autost mugavamaks
Rohetiigri transpordi teekaart: ühissõiduk tuleb muuta autost mugavamaks

Rohetiigri transpordi teekaart: ühissõiduk tuleb muuta autost mugavamaks

Transpordisektori keskkonnajalajälje suurimaks põhjustajaks on sõiduautod, sest erinevad ühistranspordi liikumisviisid ei ole omavahel ühendatud, nende kasutamine on ebamugav ja võrreldes sõiduautoga aeglasem. Sellele probleemile laheduse leidmiseks koostasid transpordisektori organisatsioonid teekaardi koos konkreetsete ettepanekutega riigile ja kohalikule omavalitsustele.

Transpordi teekaart on järjekorras kolmas Rohetiigri teekaart, mille valmimisel osales üle 60 organisatsiooni, nende seas transpordisektori ettevõtted, erialaliidud ja ülikoolid. Teekaart käsitleb reisijate ja kaupade vedu kõigil neljal transpordiliigil: maantee-, raudtee-, mere- ja lennutranspordis.

Rohetiigri nõukogu esimehe Andres Veske sõnul on see ettevõtjate poolne nägemus, kuidas sektori keskkonnajalajälge vähendada. “Samuti, millistes kitsaskohtades on vajalik riigi tugi ja millised on konkreetsed muudatusettepanekud, mis on vaja ellu viia süsinikuheite oluliseks vähendamiseks,“ ütles Veske.

Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside heide on alates 1992. aastast järjepidevalt kasvanud, moodustades riigi koguheitest ligikaudu 16%. Neljast analüüsi all olnud transpordiliigist kõige suurema ehk heitest üle 95% moodustab maanteetransport, mis hõlmab kogu neljarattalist transporti nii linnas kui maal.

Transpordi teekaardi peatoimetaja Rene Pärdi sõnul veavad maanteetranspordi heite kasvu peamiselt sõiduautod. „Viimase viie aastaga on sõiduautode arv kasvanud 14% , samas kui ühistranspordiga tööl käivate inimeste osakaal on koguni veerandi võrra vähenenud,“ rääkis Pärt.

„Peamine probleem seisneb selles, et erinevad ühistranspordiga liikumise viisid ei ole seni omavahel ühendatud, nende kasutamine on ebamugav ja võrreldes sõiduautoga aeglasem,“ lausus Pärt.

Seetõttu rõhutavad Rohetiigri transpordi teekaardi olulisemad ettepanekud vajadust arendada ühistransporti ja aktiivseid liikumisviise, et inimesed saaksid isikliku sõiduauto kasutamist vähendada või sellest loobuda. Kuna enamik liikumisest toimub linnades, tuleks meetmed suunata just sinna. „Autostumine peab peatuma, ühistranspordivõrk (buss, tramm, rong) arenema ning jalakäijatele, jalgratturitele ja teistele aktiivseid liikumisviise kasutavatele liiklejatele tuleb tagada eelisõigus,“ ütles Pärt.

Koostöös valdkonna ekspertidega koostatud transpordi teekaardi ambitsioon on vähendada sektori jalajälge aastaks 2040 kuni 90%.

Teekaardis on selleks rida ettepanekuid, mida järgides on teekaardi autorite sõnul võimalik see saavutada.

Nendest kolm olulisemat põhimõtet on:

  • Eelisarendada ühistranspordivõrgustikku ja aktiivseid liikumisviise ning muuta nende kasutus autoga võrreldes konkurentsivõimelisemaks ja mugavamak.
  • Luua vajalik keskkond transpordisektori elektrifitseerimiseks, tugevdada elektrivõrku, et asjakohase laadimistaristu väljaehitamine üldse võimalik oleks.
  • Toetada kaubaveosektori üleminekut nullheitmega veovahenditele, et säilitada Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime.

Rene Pärdi sõnul on oluline eri transpordiliike ühendavate sõlmpunktide ja kiirete bussiühenduste loomine suuremate keskuste vahel. „Jätkama peaks ka ühissõidukite eraldamisega muust liiklusvoost, rööbastranspordi ehk trammi- ja raudteeliikluse arendamisega ning kogu ühistranspordivõrgu paremaks koostoimeks tuleks ühtlustada sõiduplaane erinevate transpordiliikide lõikes. Kõik selleks, et tõsta ühistranspordi konkurentsivõimet ja teha see sõiduautoga võrreldes mugavamaks ja kiiremaks.“

Ühtlasi tuleks tema sõnul ühissõidukid viia üle alternatiivkütustele. „Näiteks peaks kasutusele võtma rohkem elektri- ja gaasibusse, raudteetranspordis rakendama peale elektrirongide ka akuronge. Siseriiklikud parvlaevaliinid peaks elektrifitseerima ja lennuühendustes tagama kestlike lennukikütuste kasutamise,“ rääkis Pärt.

Faktid:

  • Linnades enam kui pooled ja maapiirkonnas ligikaudu 70% elavatest inimest käivad tööl autoga. Ühissõidukiga tööl käijate osakaal on 5 aasta jooksul vähenenud ligi veerandi võrra nii linna kui maapiirkondade elanike seas.
  • 2021. aasta seisuga oli Eestis keskmiselt 621 autot 1000 elaniku kohta, millega Eesti on 5. kohal Euroopa Liidus (autode arv elaniku kohta on EL keskmisena 2017-2021 kasvanud 6%, kuid Eestis 12,5%).
  • Eesti sõidukipargist valdava osa ehk 96% moodustavad sõiduautod ja kaubikud, veokite osakaal on 3,5% ja busside osakaal 0,5%.
  • Sõidukipargi läbisõit on viimasel viiel aastal enam kui 11 miljardit kilomeetrit ja see on järjepidevalt kasvanud.
  • Sõiduautod sõidavad vaid ligikaudu 5% ajast ja ülejäänud aja pargivad, otsivad parkimiskohta või seisavad.
  • Sõiduautode laadimistaristu on algusjärgus ning veokitele puudub see sisuliselt täielikult.

Info transpordi teekaartile on leitav SIIT.