Filmide arhiveerimine viiakse ühtsesse vormingusse
Seoses tulevast aastast märkimisväärselt kasvava digitaalfilmide arhiveerimise mahuga rahvusarhiivis läheb filmiarhiiv üle filmide säilitamisel rahvusvaheliselt tunnustatud ja avatud arhiivivormingule DCDM.
Haridus- ja teadusministeerium muudab arhiivieeskirja määrust, kuna Eesti professionaalsete filmitootjate digitaalsete audiovisuaalsete arhivaalide üleandmine rahvusarhiivi kasvab oluliselt seoses kavandatava sundeksemplari seaduse muudatusega, mis seab filmitootjatele kohustuse filmide algmaterjal rahvusarhiivile üle anda. Samuti seob kehtiv Eesti Filmi Instituudi filmidele toetuste eraldamise eeskiri uute toetuste saamise filmi algmaterjali üleandmisega rahvusarhiivile, seisab eelnõu seletuskirjas.
Arhiivimoodustaja loob arhivaalid arhiivivormingus või viib mitte-arhiivivormingus arhivaalid arhiivivormingusse võimalikult kiiresti pärast arhivaali loomist või saamist. Eelnõu pakub selleks rahvusvaheliselt tunnustatud arhiivivormingut DCDM, selle puudumisel või raskesti teostatavusel aga alternatiivset kompresseerimata pildikaadrite jada.
Arhiivimoodustajad saavad edaspidi juhinduda sobilikest arhiivivormingutest juba dokumentide loomisel, millega väheneb vajadus hilisemalt mitte-arhiivivormingus digitaalarhivaalide konverteerimiseks arhiivivormingusse.
Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest täiendada arhiivieeskirja digitaalsete filmide arhiivipüsivate vormingutega, mis on tarkvaraplatvormist ja kindlast rakendustarkvarast sõltumatud või avatud vormingud, mis on sobivad digitaalse teabe nõuetekohaseks püsivaks säilitamiseks.
Samal eesmärgil nähakse ette ka filmilindi skaneerimise parameetrid, kui filmi algmaterjal asub analoogkandjal. Lisaks on rahvusarhiivi praktikas tekkinud vajadus reguleerida kodukasutajate valduses olevate videote digiteerimise parameetreid, et arhiiviväärtusliku sisuga videosalvestisi oleks võimalik nõuetekohaselt üle anda.
