„1000 eurone miinimumpalk on üks väheseid abinõusid, mis päästaks riigi hukatusest,“ lausub suurettevõtja Ülo Pärnits, kelle sõnul vähendaks see palgavaesust ja mõjuks hästi majandusele.
„Need abinõud, mida riik on seni rakendanud ja mida nüüd valimiste eel välja pakutakse, meid enam ei päästa,“ ütles Pärnits, kelle sõnul oleks ainus lahendus tõsta järsult miinimumpalka. Pärnits on suurettevõtja – Ülemiste City looja ning juba Eesti iseseisvumise aja algusest tuntud uuenduslike majandusideede maaletooja.
Pärnitsaga sama seisukohta jagab Eesti Panga endine juht Jaan Männik: „Miinimumpalka tuleb tõsta palju kiiremini, kui ükski erakond seni on välja pakkunud,“ leiab ta.“Kui me igal aastal 30-40 eurot miinimumpalka tõstame, siis see ei aita inimesi palgavaesusest välja. Minu seisukoht on, et kõigil inimestel Eestis peaks olema hea elada,“ sõnab Männik. „Kõigil peaks olema palk, mis võimaldab stressivaba toimetulekut.“
„Palgavaesus“on sõna, mida Männik oma jutus korduvalt rõhutab – Eestis valitseb palgavaesus. Ning ka Männik leiab, et ainus tee sellest välja on miinimumpalga radikaalne tõstmine. „Meie suur eesmärk Eestis peab olema, et mitte keegi ei teeniks vähem kui 1000 eurot kuus.“
Miinimumpalga tõstmisel 1000 eurole on Pärnitsa sõnul majandust edasi viiv ja elujärge parandav efekt. „Tegelikult on meil ruum palgatõusuks täiesti olemas,“ lausub ta. „ Öeldakse, et palk tõuseb siis, kui teenime rohkem lisandväärtust. Ent mis on tegelikkus?! Ettevõtted suurendavad lisandväärtust, kasumi osa kasvab, samas ei kasva palgad kaugeltki mitte võrdses proportsioonis.“
Palgatõus ei kaota töökohti
Pärnitsa sõnul on Eestis palgad nii väikesed selle pärast, et Eesti ettevõtjate fundamentaalne siht on kulusid minimiseerida – palk teadupärast on ettevõtte jaoks märkimisväärne kulu, mida omaniku loogika järgi tuleb hoida nii väiksena, kui võimalik.
„Seepärast peab olema sund, mis sunniks ettevõtet palka tõstma, sest niisama – suurest rõõmust ja südameheadust – ei tõsta seda keegi,“ lausub Pärnits. „Meil ei ole ka tugevaid ametiühinguid, kes palgatõusu tagant torgiks. Ainuke võimalus ongi, et riik sunnib seda tegema.“
Tema sõnul peaks elujõulised väikeettevõtted palga tõstmisega hakkama saama. Töökohtade kadu ta ei usu. „See on rumal jutt ja hirmutamine, „ oponeerib Pärnits tööandjatele.
Tööandjad armastavad palgatõusust möödahiilimiseks kasutada nõukaaegset väljendit „tööviljakus“ – suurema palga jaoks tuleb tõsta tööviljakust. Pärnitsa sõnul on see selge ajupesu.
Eesti pangad on tunduvalt efektiivsemad kui nende välismaised emapangad – aga palka makstakse kolm korda vähem,“ lausub ta. „Ehitusvaldkonnas sama asi – Eestis teeb ehitaja rohkem tööd kui Soomes, aga palk on mitu korda väiksem. Või võtame Prisma müüjanna – poed, isegi kaubavalik on Tallinnas ja Helsingis suures osas identsed, aga miks makstakse siin kordi vähem?„
