Riik plaanib tänavu toetada heliteoste tellimusi 135 000 euroga
Riik plaanib tellida Eesti Heliloojate Liitu kuuluvatelt autoritelt tänavu 135 000 euro eest üle poolesaja teose, millest suurema osa moodustab nüüdismuusika.
“Komisjon käis koos ja otsustas, millised ettepanekud ministrile teha raha jagamise osas. Summa, mille osas ettepanekuid tehti, jäi 135 000 euro kanti,” ütles kultuuriministeeriumi muusikanõunik Juko-Mart Kõlar. “Selle summa sisse mahuvad kõik suuremad muusikat tellivad üritused ja festivalid, nagu näiteks Eesti muusika päevad. Tegime üle 50 positiivse otsuse ja teosed varieeruvad kolmest minutist kuni 50 minutini. Tegelikult räägime enam kui 50 teosest, sest mõnede taotluste juures on kuni kaheksa tellimust. Näiteks Eesti muusika päevad saavad plokktellimuse – on kümmekond heliloojat, kellelt tellitakse ja nad esitavad ühe taotluse.”
Kõlari sõnul on plokktellimuse mõte selles, et vältida ekspertkomisjoni muutumist festivalide kunstiliseks juhiks, mis teeb otsuseid ettekandele tulevate autorite osas. “Me anname ühe summa ja siis nad ise otsustavad, kuidas ja kelle vahel see jaguneb,” selgitas Kõlar, ning lisas, et teose eest tasustamist mõjutavad kriteeriumid on peamiselt teose pikkus ja esituskoosseis. “On oluline vahe, kas teost esitab sümfooniaorkester või soolopill. Pikkus, koosseis ja helilooja on need, mida me hindade puhul arvesse võtame,” sõnas Kõlar. Seega varieerub näiteks oratooriumi ja keelpillikvarteti tellimishind üldjuhul kordades.
Peeter Vähile on Kõlari sõnul plaanis teha suurema sümfoonilise teose tellimise ettepanek. “See on 50-minutiline sümfooniline teos. Seal on sümfooniaorkester, suur koorikoosseis ja solistid. Sellise üksiktoetuse ülemine ots on kaheksa-üheksa tuhande euro kandis. Tellimishinnad algavad 300 eurost, mille eest saab näiteks ühe kolmeminutilise naiskooriteose või midagi sellist,” rääkis Kõlar ja nõustus samas, et tellimishinnad on madalad.
“Lõpuks taandub kõik sellele, et meile on ette antud jagatav summa ja sellest peavad heliloojad ära elama. See on komisjoni otsus, kuidas see summa jagada. Sageli on mitmel heliloojal mitu tellimust. Ei ole nii, et Peeter Vähi tegeleb järgmised aastad selle ühe teosega. Tal on ka muid asju ja kokku moodustub summa, millega on võimalik enam-vähem ära elada. Jutt ei käi ainult Peeter Vähist, vaid kõigist. Seal on Helena Tulve ja väga viljakas noorema põlve helilooja Pärt Uusberg. Neil on üsna palju tellimusi,” täpsustas Kõlar.
“Mõnes mõttes võiks muidugi summa suurem olla ja sel aastal ongi – “Eesti Vabariik 100″ ehk siis riigikantseleist tulevad lisavahendid, et vabariigi sajanda aastapäevaga seoses suurendada tellimuste mahtu. Lõppkokkuvõttes on nii, et muusikavaldkonnal on teatud pott raha ja tuleb mõelda, kui palju sellest võiks minna heliloomingule, kui palju festivalidele, kui palju kontserdikorraldajatele, kui palju kollektiividele. Heliloomingutoetuste osakaal on olnud 20 protsenti sellest potist, mis on minu arvates väga hästi,” lausus Kõlar.
