KUNSTI VARJATUD SÕNUMID! Põhjamaises maalikunstis kandsid lillemaalid elu mööduvuse sõnumit, olles tulvil peidetud tähendusi

Jan Brueghel vanem, keda tunti ka nime all Samet-Brueghel tema peenetundelise pintslitöö tõttu, oli äärmiselt mitmekülgne meister. Kunstnik on saavutanud õiglase kuulsuse tänu oma meeleolukatele õhustikumaalidele ja jõemaastikele, ent väärikad on ka Jan Brueghel vanema lillebuketid, millest paljudel on lisaks kujutatud väärisesemeid või mütoloogilisi, allegoorilisi ja ajaloolisi subjekte. Bruegheli rafineeritud, peamiselt vasele maalitud teosed olid kõrges hinnas kuningate ja printside juures üle terve Euroopa.

„Natüürmort tulpide, rooside ja iiristega savivaasis“ on dateeritav aastasse 1607 või 1608 vastavalt stiilisarnasuselt võrreldavatele lillemaalidele erakogudest Viinis, Prahas, Cambridge’is ja Šveitsis.

Bruegheli lillemaalid on kollektsionääride ja kriitikute poolt olnud hinnatud juba aegade algusest, ilma et nende menu oleks vähenenud. Paremaks eristamiseks on neid käekirjalt sarnaseid kompositsoone liigitatud teostel esinevate anumate põhjal või pildil kujutatud lillede suuruse, arvu ja liikide järgi. Tähelepanuväärne on aga Bruegheli erakordne leidlikkus, millega ta suutis nende võrdlemisi väheste elementidega luua äärmiselt mitmekesiseid ja loominguliselt lopsakaid töid. Bruegheli töödelt võis leida nii väga haruldasi lilli kui ka kõige levinumaid liike nagu roosid, tulbid ja iirised, mis olid abiks seade lõplikul viimistlemisel. Vaatamata motiivide kordamisele säilitasid tema tööd alati silmapaistva värskuse.

Põhjamaises maalikunstis kandsid lillemaalid elu mööduvuse sõnumit, olles tulvil peidetud tähendusi. Samas võis neid pidada ka rõõmsaks looduse kirjelduseks, olemata kaugeltki mitte vaid looduse lihtlabased koopiad.

Jan Brueghel vanem kuulus Flaami maalikunstnike dünastia teise põlvkonda. Ta sündis Brüsselis, õppis peamiselt oma vanaema käe all ning sai vägagi tunnustatud kunstnikuks juba oma eluajal. 1602. aastal määrati ta Antwerpeni maalikunstnike gildi juhiks. Jan Brueghel vanem reisis palju üle terve Euroopa. Oma kolmeaastase reisi ajal Itaaliasse 1590ndate aastate keskpaigas sai ta endale patrooniks kardinal Federigo Borromeo, keda vaimustasid Bruegheli maalide ebareaalsed avarused ja ootamatud vaatenurgad, mis kombineerusid lillede ja loomadega. 1606. aastal sai Brueghelist Madalmaade lõunaosas valitsenud ertshertsog Alberti ja ertshertsoginna Isabella õuekunstnik. Selle auväärse positsiooni säilitas ta elu lõpuni. Jan Brueghel vanema tuntuim kaastööline oli tema sõber Pieter Paul Rubens.

Jan Samet-Bruegheli maalid kuuluvad paljude tähtsamate muuseumite kollektsioonidesse, näiteks Alte Pinakothek, München, Saksamaa; Riiklik Ermitaaž, Sankt-Peterburg, Venemaa; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Musée du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; neid leidub ka erinevates erakollektsioonides.

Kuni 5. oktoobrini saab Jan Brueghel vanema teost „Natüürmort tulpide, rooside ja iiristega savivaasis“ näha Tallinna Raekojas näitusel „Kunst valitseb“.

Rohkem infot näituse kohta leiab SIIT!