HUVITAVA UURINGU TULEMUSED! Aleksander Laane: telekas pidurdab sündivust ja päästab maailma
Meie planeedi inimesed vajavad paremat elukorraldust. Kuid kuidas seda saavutada kasvava rahvaarvu tingimustes, mis tõukab osalt tagant ka põgenikelaineid ning sõdu? Üks osa vastusest on ootamatu – rahvastiku kasvu aitab pidurdada kirjaoskus, vesi, elekter ja telekas.
Tunnustatud Max Palncki ülikooli teadlane Oskar Burger tegi ülihuvitava uuringu, kus võrreldi loomade ja inimeste energiakasutust ja selle mõju sündivusele. Nende järeldus on praeguse aja põgenike-arutelude kontekstis eriti huvitav. Mida rohkem üks liik energiat tarvitab, seda kauem ta elab ja seda vähem on tal järelkasvu.
Kui loomad saavad oma energia sisuliselt ainult toidust, siis inimesel on kasutatavad energiaallikad palju mitmekesisemad.
Inimene vajab toidust saadavat energiat 2000 kalori jagu päevas, kuid Euroopa maades “põletab” inimene keskmiselt (toit+küte+elekter+bensiin jne) üle 32 000 kalori päevas. Sakslastel kulub elamiseks aga 110 000 kalorit, mis pidi olema vaid pool USA kodaniku kulutatavast energiahulgast. Kuna inimene sööb ära väga väikese osa kulutatavast koguenergiast, siis pole sellel (statistiliselt) kaalule erilist mõju.
Loomadel tähendab keha suurus otsest seost (toidu)energia kulutamisega ja on ka otseses seoses loomade demograafiaga. Kaelkirjak kaalub umbes 13 korda rohkem kui inimene, kulutab päevas 24 000 kalorit, poegade arv aasta kohta on 0,6 ja eluiga 36 aastat. Üks väike hiir kaaluga 45 grammi, kulutab aga 19 kalorit päevas ja elab vaid viis aastat, kuid toob ilmale 8 poega aastas. Oskar Burger näitab, et need kõik näitajad mahuvad võrrandisse, millega võib ennustada raskuselt ja energiakulult vahepealsete liikide eluiga, paljunemist jm.
Kujutleme aga, et hüpoteetiline Saksamaal elav naine sööks kogu 110 000 kalori jagu energiat toiduna endale sisse. Arvutuste järgi kaaluks ta nagu 2 elevanti kokku 6435kg, tema eluiga oleks kuni 112 aastat, esimese lapse saaks ta
27 aastaselt ja suudaks sünnitada kuni 70 eluaastani.
Nagu näete, eluiga ja esimese lapse saamise aeg klapivad hästi. Mis tähendab, et sedalaadi teoorias loogikat on. Erinevate maade andmete võrdlus näitab, et mida rohkem inimesed energiat tarvitavad, seda pikem on eluiga, seda hiljem sünnivad lapsed ja seda vähem lapsi neil on ning seda väiksem on alla viieaastaste laste suremus.
Teine uuring käsitleb aga Indiat kui väga suure sündivusega riiki. Sanfordi ülikooli õppejõud Martin Lewis näitab oma artiklis, kuidas elatustasemelt ja kommetelt väga erinevates India piirkondades on sündivus ka väga erinevalt muutunud.
Mõnel pool on see juba märgatavalt väiksem kui rahvastiku taastootmiseks vaja, mõnel pool aga palju-palju suurem. Tema analüüs ütleb, et väiksemat sündivust kõige enam määravateks teguriteks on naiste kirjaoskuse (meediale ligipääsu) tase, sotsiaal-majanduslik areng ja elektrilevi kättesaadavus, mis omakorda toob kaasa telerite ja seebiooperite leviku! Viimastest – kui seal kujutatakse perekondi väiksemana ja rikkamana, kui nad keskmiselt on – saadakse teada, kuidas elavad need naised, kellel on vähem lapsi. Reeglina elavad nad paremini…
Seda kinnitavad ka mitmed Aafrikas tegutsevate abiorganisatsioonide kogemused. Kui kaevatakse kaeve ja väiksema laste arvuga naine saab endale veevärgi sissetoomist lubada ja suurema laste arvuga naine mitte, siis langeb sündivus üsna lühikese aja jooksul oluliselt.
Parasjagu toimub Aafrikas suur päikeseenergia paigaldamise kampaania. Kellel huvi, uurigu Aafrika Arengupanga ja projekti Akon lighting Afrika lehte. Lootust on!
Eestis elektrit on, telekaid liigagi palju ja kirjaoskusega on ka enam-vähem. Kindlasti olete kuulnud juttu, et elektrikatkestused võiksid laste arvu kõvasti kasvatada.
Kas oleks Eestile lahendus, kui telekad ära korjata ja elektrit anda vaid jaokaupa? Ilmselt mitte.
Telekatagust aega võiks tõepoolest vähem olla. Kuid elektrikatkestuste viljastav mõju on teadlaste sõnul paraku ilus muinasjutt.
Terviselehe saab tellida SIIN!
Allikas: Terviseleht
