Head sõbrad.
Kohe astume kõik koos uude aastasse. Loodetavasti paremasse, sest eilsesse jääb aasta täis ebakindlust.
Lahkuva aasta kohta võiks öelda „logisev“. Maailm, millega me harjunud olime, läks paigast lahti. Nägime meie põlvkonnale tundmatut põgenike ja pagulaste voolu Euroopasse ning nägime sõda nii Euroopas – Ukrainas – kui ka kaugemal, Süürias, kuid sellegi mõjud ulatusid siia Euroopasse.
Logisemist lisab me kodumaine selgusetus. Valijate tahtel sündinud koalitsiooni mõtetest või ühtsest suunast pole alati võimalik aru saada. Valitsus pole veel siiani leidnud koos tegemise rütmi. Loodan, et uue aasta algus toob siin paranemise.
Euroopa ja eurooplased on ristteel. Siingi kuuleme logisemist või koguni ohtlikku egoismi. Eurooplastena võiksime mõista, et rahvaränne Idast Läände ja Lõunast Põhja on me kõigi ühine väljakutse.
Ärgem eksitagem end kujutlusega, et võiksime eralduda. Meie Euroopas ei soovita ma kellelegi üksi jääda, eriti siinses nurgas. Üksi, nagu ajalugu on tõestanud, ei saa me hakkama.
Parima lahenduse leiame kõik koos, ausat juttu ajades ja üksteisele silma vaadates. Hirm ja hirmutamine ei aita, see on meelepett ja ajaraisk.
Ma ei kahtle: Eesti saab hakkama, Euroopa tuleb toime.
Head kaasmaalased.
Pühade eel sain ühelt Eestis kodunenud noorelt inimeselt kirja. Isikliku, mistõttu ei hakka ta nime siin ütlema. Aga see kiri, puhtas eesti keeles, tegi mind õnnelikuks, sest seal olid ka read:
„… see on olnud minu jaoks niivõrd eriline aasta. Alustades tundega, et ma võingi Eestimaad oma kodumaaks pidada. Ja lõpetades seda aastat kümnete uute ja ülipõnevate tutvustega. See kogemus on rikastanud ja rõõmustanud kogu meie perekonda.“
Nende siiraste sõnadega tunnustab ta meid kõiki. Eesti headust, abivalmidust ja ka külalislahkust. Kipume seda vahel häbenema, või ei söanda seda välja näidata. Ometi tunnistagem: headus ja lahkus hoiavadki meid koos. Nagu ka usk sellesse, et homne on parem, et homme on uus algus.
„Jõulutunnelis“ kogutud sajad tuhanded eurod heategevusse on selle üheks kinnituseks. Ent võtkem tollest saatest veel üks mõte: soovitus kanda hoolt enda ja oma lähedaste eest. Alustuseks mitte olla ükskõikne ega häbeneda arsti juurde minna.
Ning ühiskonna tervise, avaliku ruumi tervise parandamiseks hoiduda solvamistest ja mõnitamisest.
Kõiki olnud ja tulevaid sündmusi saab vaadata naeratusega suul või pisaraga silmanurgas. Mõelda need ilusaks või kurvastada, et polnud nii ilus kui võinuks.
Oluline on aga tunnistada, et enda elu, Eesti elu ja lõpuks ka maailm on me eneste kätes. Ainult me eneste, kes me siin elame.
Head kaasmaalased,
soovin teile kõigile ilusaid uusi algusi, usku iseendasse ja oma rahvasse, meele- ja enesekindlust.
Me armastame Eestit, me usume Eestisse. Tõuskem nüüd tervitama uut aastat ja ütleme koos: „Elagu Eesti!“
Head uut aastat!
Toomas Hendrik Ilves
