2017. aasta riigieelarve eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja tõsta ka riigi efektiivsust
Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve, mille poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 40 saadikut. 2017. aasta riigieelarve kulude maht on 9,66 miljardit eurot, mis on 7,6 protsenti ehk 734 miljonit eurot rohkem kui 2016. aastal.
Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse (303 SE) järgi kasvavad eelarves hüppeliselt riigi investeeringud ning Euroopa Liidu raha kasutamine, mis toetab majanduskasvu. Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseerimiseks 81 miljonit eurot. Välistoetustest 60 protsenti moodustavad 2014.–2020. aasta perioodi struktuurifondide vahendid ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid.
Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra
Pensionideks on eelarves ettenähtud kokku 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra, 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks. Üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavalt järgmisel aastal toetust 115 eurot.
Riigikaitsekuludeks 477 miljonit eurot
Riigikaitsekulud on 2017. aastal 477 miljonit eurot. Liitlasvägede vastuvõtmiseks on eelarves ette nähtud täiendavalt 26 miljonit eurot. Samuti suunatakse tuleval aastal raha Siseministeeriumi valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse arendamisse ja idapiiri väljaehitamisse.
Kolmandaks lugemiseks esitati rida ettepanekuid täiendavate toetuste eraldamiseks
Kolmandaks lugemiseks esitati täiskogule läbivaatamiseks rida ettepanekuid täiendavate toetuste eraldamiseks mitmes valdkonnas. Eelarves suurendati vahendeid õpetajate palkade ja ka lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks. Lisaks veel vahendid koolipidajatele õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ning täienduskoolituseks, koolilõunaks ja õppevahenditeks.
Toetus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile
See on 22,4 miljonit eurot, millest lõviosa moodustab põllumeestele ettenähtud üleminekutoetus – 19,9 miljonit eurot. Täiendavad eraldised on veel lasterikastele peredele, haigekassale ja tervele reale toetust vajavatele projektidele. Fraktsioonide ettepanekul jaotati 4,1 miljonit eurot kohalikeks investeeringuteks ja toetusteks.
Millised on katteallikad?
Nende muudatuste mahuks on ligi 70 miljonit eurot, mille katteallikaks on sotsiaalmaksu langetusest loobumine, lahja alkoholi täiendav aktsiisiga maksustamine, diisliaktsiisi tõusu tühistamine, kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ja majutusteenuse käibemaksumäära tõusust loobumine, täiendavad Eesti Energia dividendid ja tulumaks dividendidelt 9,1 miljonit eurot.
Üksikasjalik ülevaade tuleva aasta riigieelarve tulude ja kulude kohta on avaldatud veebis (303 SE).
Kuidas hindasid riigieelarvet läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad?
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Andres Ammas ütles, et tuleva aasta eelarvega on kummaline lugu, pretsedenditu lugu. „See on sündinud nagu lapitekk – järjest on avastatud toredaid ribasid, mida sinna juurde traageldada. Ühele meeldib täpiline, teisele triibuline, aga kõigile on tarvis ju meeldida. Ja nõnda on eelarve üha paisunud, kuigi ülemäära optimistlik on see eelarve Vabaerakonna arvates olnud algusest peale.“
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aivar Sõerdi sõnul on kahtlemata põhilises osas eelmise valitsuse poolt koostatud eelarves õiged asjad, õigesti seatud prioriteedid. „Olgu siinkohal mainitud kasvõi sõjalise kaitsevõime prioriteetsus, kus kaitsekulud kasvavad 2,19 protsendini SKT-st. On selge, et eelarve panustab inimeste toimetulekule, paraneb lastega perede kindlustatus ja ei unustata eakaid,“ ütles Sõerd. Tema sõnul väärivad äraärkimist ärgmisel aastal algavad suuremahulised infrastruktuuri investeeringud Tallinnas, tee-ehitused ja erinevad objektid eri kohtades üle Eesti. Prioriteetsel kohal on eelarves haldusreformi läbiviimisega seotud tegevused. Raha pensionide, toetuste ja muude riigieelarvekulude suurendamiseks saab tulla vaid kasvavast majandusest. Palkade kasv ei saa kestvalt kõrvale kalduda majanduse põhinäitajate arengust ja tootlikkuse kasvust. „Üks võimalus riigipoolseks sekkumiseks on ettevõtjate tööjõumaksukoormuse vähendamine,“ rõhutas Sõerd. „Aga eelarvekava, kuhu on juurde kirjutatud kulude kasv sotsiaalmaksu määra tõstmise arvel, Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetada ei saa.“
Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme märkis, et järgmise aasta riigieelarves on Konservatiivsele Rahvaerakonnale terve hulk väga sümpaatseid asju. „Ma eelkõige tooksin välja põllumajanduse toetuste suurenemise,“ ütles Helme. Ta tõi esile ka omavalitsuste parema rahastamise, õpetajate ja päästjate palgatõusu. Helme hinnangul on kulu poolt erakordselt halvasti läbi mõeldud, majanduslikult Eestile kahjulik. „ Ja tegelikult ma väga kahtlustan, ei too neid tulusid, mida ette kujutatakse. „Lõppkokkuvõttes me ei saa selle eelarve poolt olla.“
Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esindaja Siim Kiisler ütles, et selle eelarve debati kaks peamist märksõna on selgelt olnud ühelt poolt majanduskasv ja teiselt poolt maksud. „Meil räägitakse majanduskasvust, ühelt poolt sellest, kui palju ta absoluutselt kasvab, siis me räägime sellest 1 protsendist ja selles kontekstis me vahel ei pane tähele, et meie sisemajanduse kogutoodang per capita on eelnevatel aastatel kasvanud päris hästi.“ Kiisleri hinnangul on järgmine aasta eelarve seisukohalt murranguline, kus peretoetused kasvavad alates 1. juulist. „Võib-olla paljud veel ei taju, et kui kolme lapsega pere hakkab saama täiendavalt 500 eurot kuus, nelja lapsega 600 eurot kuus, aga näiteks seitsme lapsega pere hakkab saama 1000 eurot kuus toetust,“ märkis Kiisler. Ta pidas tähtsaks peredele kindlustunde loomist, et nad saavad endale lubada kolmandat last, neljandat last ja nii edasi. „Ka see jällegi aitab kaasa majanduskasvule, kui peredes on rohkem lapsi.“
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva rõhutas, et tuleva aasta eelarve eesmärk on muuta Eesti ühtsemaks, tugevamaks ja majanduslikult edukamaks ning vähendada ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel. See tähendab ka kaitstud riiki, kus on tugevad liitlassuhted NATO ja Euroopa Liiduga, kuid ka sama tugevat siseturvalisust. „Järgmise aasta eelarve üks tähtis märksõna on kindlasti “hoolivus”. Koalitsioon suurendab vähem teenivate inimeste sissetulekut ja toetab lastega peresid. Just lastega pered ja lapsed on see, mis tagab meile pikas perspektiivis majanduskasvu.“
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu tõi esile järgmise aasta riigieelarves vahendid põllumeestele riikliku üleminekutoetuse maksmiseks 19,9 miljoni euro ulatuses, lisaks on ette nähtud 2 miljonit eurot tõuaretuseks seakasvatajatele ning 0,5 miljonit erakorralise kriisiabi riikliku osaluse suurendamiseks. „Samuti ma pean väga oluliseks ja põhimõtteliseks sammuks täiendavate vahendite leidmist õpetajate palgafondi jaoks. Valitsuse toetusfondi hariduskulusid suurendatakse 8,6 miljoni euro võrra, seejuures on selles summas peaaegu 7 miljonit eurot täiendavad vahendid sellesse valdkonda,“ ütles Sarapuu. „Ainult siis, kui me toome haridusvaldkonda täiendavat raha, jõuame eesmärgini, et õpetajate keskmine palk moodustaks 2019. aastal 120 protsenti Eesti keskmisest palgast.“ Ta lisas, et koalitsioonileping näeb kohalike omavalitsuste motiveerimist lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks kooliõpetajate palga alammäärani ning selleks on järgmise aasta riigieelarves 4 miljonit eurot.
