Jaanuaris lendas suursaarte ja mandri vahel 1455 reisijat
Jaanuaris kahanes lennureisijate arv võrreldes detsembrikuuga ja seda peaasjalikult ilmastikuoludest tingitud Kärdla suunal ärajäänud lendude tõttu.
„Kui jõulukuul kasutas kiiret õhutranspordi võimalust kokku 1690 reisijat, siis jaanuaris on meil arvud pisut väiksemad,“ rääkis Transaviabaltika esindaja Rene Must.
Jaanuaris lendas Kuressaare suunal 1008 reisijat, Kärdla suunal vastavalt 447, andes lendajate koguarvuks 1455. „Möödunud kuul jäi meil teenindamata lausa 8 lendu Tallinn-Kärdla-Tallinn suunal ja seda ilmastikuoludest tingituna,“ tõdes Must ja täpsustas, et lendude tühistamised tulenesid ilmastikuoludest, mis ei võimaldanud Kärdla lennuväljal lennuki ohutut maandumist.
Kärdla lennuväljale on kehtestatud oluliselt rangemad ilmastikust tulenevad miinimumnõuded lennukite maandumiseks, põhjuseks lennuväljal puuduv piloote abistav täppismaandumise seade. Kuressaare lennuväljal, kus on vastavad seadmed paigaldatud, ei ole ka ettevõttel ilmastikuoludest tingitud lendude ärajäämisi esinenud.
Rene Must märkis, et käesoleval kuul on udust tingitult tulnud ettevõttel lükata juba kahel korral Kärdla suunal lendude väljumisi hilisemaks ja paraku on ühel päeval nii hommikused kui õhtused väljalennud Kärdla suunal tulnud ka tühistada.
„Puuduv täppismaandumise seade põhjustab kahjuks teatud ilmastikuolude korral ebamugavusi nii meile lendude teostamisel Kärdlasse kui eelkõige lennureisijatele, kes ei saa täie kindlustundega selles lennusuunas lennupiletit endale soetada,“ võttis Transaviabaltika esindaja lühidalt kokku Kärdla lennuväljal puuduvast seadmest tulenevad ebamugavused nii ettevõttele kui reisijatele.