Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule linna 2019. aasta eelarve eelnõu, mis on läbi aegade suurim ja mis keskendub varasemast enam puuetega inimeste aitamisele.
„Eelarve kogumaht on 761 miljonit eurot, see on pea 80 miljonit eurot rohkem kui tänavune esialgne eelarve,“ ütles Tallinna linnapea Taavi Aas, osutades, et viie aastaga on eelarve maht kasvanud enam kui kolmandiku jagu. „Seda võiks nimetada eelarveks, mis on senisest enam suunatud puuetega inimestele, seda nii toetuste kui investeeringute poole pealt,“ selgitas Aas, osutades et linna eesmärk on veidigi leevendada puuetega laste lähedaste olukorda.
„Oluline on hooldajatoetuse suurendamine, mida varem on suurendatud nelja-viie euro kaupa, siis nüüd tõuseb sügava puudega inimesele 40 eurolt sajale eurole,“ mainis linnapea. „Raske puudega hooldajatoetus tõuseb 30 eurolt 50 eurole. Raske ja sügava puudega laste tugiisikute tunnitasu tõuseb viielt eurolt kuuele eurole.“
Tulude üldmahuks on eelnõus kavandatud 723,8 miljonit eurot. Tuludest moodustavad maksutulud 66%, sh riiklikud maksud 64% ja kohalikud maksud 2%. Linna peamisteks tuludeks on üksikisiku tulumaks summas 439 miljonit eurot, maamaks 26 miljonit eurot, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 82,4 miljonit eurot ning riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavad toetused kogusummas 128,9 miljonit eurot.
Linnapea osutas, et järgmise aasta oluliseks märksõnaks on ka linna üldhariduskoolide õpetajate ja tugispetsialistide töötasu alammäärade tõus, samuti kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu tõus 1150 eurolt 1250 eurole. Linna noorsootöötajatele on kavas kehtestada 1000-eurone palga alammäär; 10 protsendi võrra tõuseb ka linna sotsiaalhoolekande asutuste hooldustöötajate ja psühholoogide palk; ühistranspordi veeremi juhte ootab kuueprotsendine palgatõus.
Investeeringutest moodustavad suurima osa teede ja tänavate, hariduse ning kultuuri valdkonna investeeringud. Teede ja tänavate valdkonnas on tähtsaimaks objektiks Reidi tee ehitus. Olulisel kohal on ka Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine.
Hariduse valdkonnas on suuremateks investeeringuobjektideks Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Tondi Põhikool, Lasnamäe Põhikool, Nõmme Gümnaasiumi spordihoone, Tallinna Huvikeskus Kullo, Põhja-Tallinna linnaosa põlvkondade maja, Tallinna Männikäbi Lasteaed ja Sitsi Lasteaed.
Kultuurivaldkonnas on olulisimateks objektideks Linnateatri arendusprojekt, Salme Kultuurikeskuse renoveerimine ja Mustamäe Kultuurikeskus Kaja. Alustatakse ka mahukaid investeeringuid Tallinna Botaanikaaias ning jätkuvad investeeringud Tallinna Loomaaia arendamisse.
Järgmisse aastasse kavandatud investeeringuobjektidest väärivad mainimist Kalevi Keskstaadion ning Iru Hooldekodu õenduskodu; Viljandi mnt, Kloostrimetsa tee ja Vabaõhukooli tee kergliiklusteed, Paagi tn 10 ja Sõpruse pst 5 munitsipaalelamud, Maleva tn 18 sotsiaalelamu, tänavavalgustuse uuendamine, Ehitajate tee suusatunneli ja Pae asumi jalakäijate promenaadi rajamine. „Usun, et selle eelarvekava toel on võimalik Tallinna linna arendada tasakaalustatult,“ sõnas Aas.
Tallinna linnavolikokku jõuab eelarve eelnõu esimesele lugemisele 15. novembril.
