Vaba Rahva Laulu korraldaja Ülo Kannisto: loodan, et võimalust koos laulda jätkub veel kauaks!
Igal aastal kohta vahetav laulupidu Vaba Rahva Laul liigub selle aasta 17. augustil Pärnusse.
„Usk Eesti muusikasse ei jäta mind kunagi maha, sest meie muusika varasalv on salapärane, põhjatu ja täis väga häid laule. Samas tuleb ilusaid laule järjest juurdegi. Paides eelmisel aastal toimus laulu „Ainus ja oma“ (Urmas Lattikas / Kairi Kroon) esmaettekanne. Traditsiooniks hakkab saama ka rahvatantsijate osalemine,“ räägib korraldaja Ülo Kannisto.
See pole kerge töö nii suurt sündmust korraldada. Milliseid üllatusi või uuendusi planeerite sel aastal publikule pakkuda?
Nii suure laulupeo korraldamine pole küll kerge, aga see on meeldiv ja loominguline töö, nii kooride kui ka solistide jt kutsumine, repertuaari koostamine, lava ehitus ja veel palju muudki. Õnneks olen “ühes paadis” fantastiliste muusikute ja inimestega Lauri Breede ja Urmas Lattikasega. Kas see on nüüd üllatus või mitte, aga vahvaid rahvatantse tantsivad Pärnu rahvakultuuriseltsi Kirmas tantsurühmad. Selle üle on mul ääretult suur heameel, et nad nõusse sain! Uuenduseks Pärnu Vallikäärus on see, et koorid paiknevad teisiti kui tavapäraselt ehk siis publikuala vastas ajutisel laululaval.
Nii suure laulupeo korraldamine pole küll kerge, aga see on meeldiv ja loominguline töö.
Esinejad on juba paigas? Kes lavale astuvad?
Peale kooride astuvad lavale Marko Matvere, Merit Männiste, Ott Lepland, Boris Lehtlaan, Simo Breede ja Oliver Leppik. Siia loetellu võib lisanduda veel üks laulja. Laulupeo juht on Veikko Täär. Laule saadab traditsiooniliselt Urmas Lattikase bänd. Dirigentideks on Lauri Breede ja veel üks väga tuntud muusik ja koorijuht, kelle nimi olgu veel saladuseks.
Kuidas kooride liitumine toimub? On koore, kes on kõikidel kordadel kohal olnud?
Ligi 10 koori on juba teatanud osalemisest, kuigi n-ö ametlikult saavad kõik Eesti koorid kutse koos repertuaariga, nootidega ja muu infoga lähiajal. Kooridel on palju tööd üldlaulupeo laulude õppimisega, seepärast on seekord Vaba Rahva Laulul repertuaaris enamasti tuntud head laulud. Paide Vallimäel osales ühendkooris 1643 lauljat. Vahva, kui ka sel aastal oleks vähemalt sama palju. Jällegi ehitatakse lava nii suureks, kui on lauljaid. Siiski võivad koorid juba teatada osalemise soovist ka praegu. On mitmeid koore, kes on osalemas juba viiendat-kuuendat korda. Kuressaare laulupoisil Oliver Leppikul on juba kaheksas kord üles astuda!
Milline on teie enda jaoks kõige emotsionaalseim hetk, mida olete Vaba Rahva Laulu korraldamisega kogenud?
Nende paljude aastate jooksul on olnud igasuguseid hetki. On olnud väga raskeid, kui ilm on olnud tormine, vihmane ja äikseline. Samuti kindlalt lubatud toetused on jäänud saamata. Kõik need probleemid aitab unustada see, kui suur ühendkoor laval koos solistidega laulab meie tuntud isamaalisi laule mõnuga ja publik laulab kaasa püsti seistes. Neid hetki on aastate jooksul palju olnud ja neid ei suuda kirjeldada. See on fantastiline tunne, kui rahvas naudib pidu ülevas meeleolus. Loodan, et võimalust koos laulda jätkub veel kauaks!
See on fantastiline tunne, kui rahvas naudib pidu ülevas meeleolus.
Mida ootate 2019 Vaba Rahva Laulult?
Selle aasta Vaba Rahva Laulule ootan ikka palju koore ja soliste, et saaksime loodetavalt arvuka publikuga koos laulda jälle isamaalisi ja lihtsalt häid laule ilusas eesti keeles! Põhiseaduse järgi peame säilitama ja arendama emakeelt, eestlaste osakaal peab rahvastikus tõusma, Eesti suveräänsust peame igati kindlustama. See on meie kõigi püha kohus Vabadussõjas langenud vaprate eestlaste ees! Elagu Eesti 28. taasiseseisvumispäev!
Vaata eelmise aasta kontserti!
Rohkem infot leiab Facebookist!
