Tööstuse digitaliseerimine tasub ära keskmiselt aastaga
Kolmapäevast reede õhtuni toimunud Tark Tööstus arendusmaratonil väljatöötatud lahendused tõestasid, et digitaalsed lahendused tasuvad tööstusettevõttes keskmiselt ära juba aastaga ning pärast seda saavutab tööstusettevõte juba olulise kokkuhoiu. Mitu IT-ettevõtet saavad saadud kogemuse pealt arendada või täiendada oma tooteportfelli.
Tehnopol ja EAS korraldasid juba järjekorras neljanda Tark Tööstus sarja kuuluva ürituse, et aidata IT- ettevõtete abiga leida tööstusettevõtete probleemidele uudseid lahendusi.
„Meie ülesanne oli seekord leida registreerunud tööstusettevõtetele juba enne arendusmaratoni toimumist sobivad arenduspartnerid, et jõuda üritusel vaid 48 tunniga reaalse prototüübini. Arendusmaratoni peamine kasu seisnebki selles, et tööstuse, IT ja disaini kompetentsidega inimesed töötasid kaks päeva intensiivselt ühe lahenduse nimel, mis tavapärases töösituatsioonis ei ole alati võimalik. Pärast arendusmaratoni lõppu saavad ettevõtted uute koostööpartneritena lahendustega edasi töötada,“ ütles arendusmaratoni peakorraldaja Kadi Villers.
EASi tööstuse digitaliseerimise projektijuhi Kersti Kuusksalu sõnul moodustavad Eesti tööstussektoris olulise osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks tootlikkuse tõstmine läbi digitaliseerimise võib osutuda väljakutseks. „Peamiste põhjustena saab välja tuua puuduvat aja- ja raharessursi ning ettevõttesisest digitaliseerimiseks vajalikku kompetentsi. Tark Tööstus arendusmaraton loob võimalused ületamaks neid kitsaskohti, kuna ettevõte saab 48 tunniga ekspertide abil välja töötada prototüübi oma murekoha lahendamiseks,“ lisas Kuusksalu.
Žürii valis parimaks Enics Eesti AS-i digitaalse lahenduse toodete pakkimisel esinevate vigade minimeerimiseks. Võitjad said auhinnaks 2500 eurot, 3 kuud ekspertabi Tehnopol Startup Inkubaatoris ja Industry 4.0 in Practice konverentsi piletid, mille pani välja ITL.
Enicsi probleemipüstitus lähtus vajadusest ühe kindla tootepere tootmisel. Pakkimisel on liiga suur oht, et töötaja võtab komponendi ning paneb selle valesse karpi. Seejärel komplekteeritud karp suletakse ning pakitakse suuremasse kasti. Et majast väljuvate saadetiste vigu vähendada, on nendele lisatud käsitsi kontroll järgmises etapis, kus peab pakitud kasti jälle lahti võtma. Töötatakse lahenduse kallal, mis aitaks eemaldada inimvea tekkimise võimalust pakkimise etapis. Sellega saaks kõrvaldada topeltkontrolli vajaduse, mis tähendab nii tootlikkuse kui ka kvaliteeditaseme tõusu. Lahenduse kasutuselevõtt võimaldaks aastaks säästa ca 25 000 eurot ning lahendust saaks kasutada kõikides Enicsi kaheksas tehases üle maailma.
Äramärkimist leidsid ka Sense OÜ, Pipelife Eesti ja PersonaliDisaini tiimid.
Sense OÜ põhitoode on standardne majaelement, millest võib ehitada nii eramu kui ka kortermaja. Neil on arendatud välja moodullahendus LEGO-põhimõttel, lisaks on mõned iseärasused, mis on antud toote puhul spetsiifilised. Hollandi turundusettevõttelt on tulnud soov müüa Sense maju globaalselt online keskkonnas selliselt, et klient ise saaks mooduleid kombineerida. Tark Tööstus arendusmaratonil loob Sense tiim mentorite abiga online müügimootorit, mille põhimõte lähtub inseneriloogikast ja kus tehisintellekt inseneriloogika järgi suunab inimest, kes oma soovi järgi online keskkonnas maja kokku paneb.
BHC AS (Baltic Hydraulic Cylinders) tegeleb hüdraulikasilindrite tootmisega ja Tark Tööstus arendusmaratonil arendati lahendust, kuidas luua kliendile võimalus saada reaalajas ülevaade oma tellimuste täitmisest. Eesmärk oli kliendi kasutajaliidese loomine olemasolevale tootmisprogrammile. Klientidel ei ole täna ülevaadet, millises etapis on nende erinevate tellimuste täitmine, samuti ei ole BHC-l ülevaadet klientide vajadustest pikemas perspektiivis. Täna koostatakse ja kinnitatakse klientidega 6-kuulisi prognooslepinguid, mis on mahu-, mitte konkreetsete toodete põhised. Antud info olemasolu võimaldaks ettevõttele ajavõitu 10%-15% tootmise korraldamisel. Väljatöötatud lahendus võimaldaks teenida investeering vähem kui kahe aastaga tagasi koguni 24- kordselt.
VMT Tehased arendas digilahendust, kuidas luua sobiv tootmisjuhtimise kasutajaliides projektipõhiste eritööde jaoks. VMT toodab metallkonstruktsioone. Enamus tööd ei ole korduvad ning vajavad tehnoloogi poolt süsteemi sisestamist. Epicor, Strumis ja analoogsed suured tootmisjuhtimise programmid ei paku sobivat kasutajaliidest projektipõhise töö jaoks, vaid on mugavad eelkõige masstootmise jaoks. Väljatöötatud lahenduse tasuvusaeg on ca üks aasta.
PersonaliDisain OÜ tegeles VKE’de personalijuhtimisega ja otsis tööstushäkil lahendusi, kuidas tõhustada personaliinfo haldamist väikestes ja keskmise suurusega tööstusettevõtetes. Tööstusettevõtetes on puudus personalijuhtimise süsteemist, mis aitaks neil efektiivselt oma töötajate andmeid juhtida. Peamine probleem seisneb inimeste suures voolavuses, raskustes uute töötajate värbamise ja personaliga seotud andmete juhuslikkuses ning reaalajas ligipääsmatuses, selge ülevaate ja süsteemi puudumises ning ajakulus, mis on seotud erinevate eraldiseisvate protsesside ning andmete juhtimise ja administreerimisega. Enamik turul pakutavatest personalijuhtimise infosüsteemidest on suunitletud suurettevõtetele, need on jäigad ja kulukad ning ei vasta VKE vajadustele (puudub intuitiivsus ja kohandamisvõimalus). Prototüübina loodi erinevatele (tööstus)ettevõtetele mõeldud lahendus, mis võimaldab siduda kõige olulisemat personaliga seotud infot ühtsesse keskkonda.
Hanval Metall OÜ meeskond töötas välja digilahendust, kuidas tootmist planeerida vastavalt tegelikule tööde edasiliikumise tempole. Ettevõtte vajadus on tootmise planeerimise algoritm, mida saaks update’ida vastavalt tegelikule tootmistegevuste edasiliikumise tempole (töötajate raporteeritud tagasiside, töötajate tööplaan), arvestades igapäevaseid tellimuste lisandumisi, tootmise prioriteete, vahetuste arvu, erinevate kategooriate pinke ja erinevaid osakondi.
Pipelife Eesti AS ülesannet lahendasid lausa kaks meeskonda, kes töötasid idee kallal, kuidas adresseerida tooteid ja materjale välilaos ning neid digitaalselt komplekteerida. Ettevõte opereerib täna 40 000m2 välilao pinnal, kahes vahetuses, seitse päeva nädalas. Laoseisus on igapäevaselt ca 500 erinevat toodet, milledest komplekteeritakse ühes kalendrikuus ligikaudu 6000 tellimusrida keskmise täpsusega 99,43%. Üks väljatöötatud lahendus kasutab täpset GPS-i, et tuvastada õigete toodete asukoht. Lahendus aitab ettevõttel igal aastal hoidu kokku hinnanguliselt 70 000 eurot ning uue lahenduse juurutamine õigustaks ennast vähem kui aastaga. Teine lahendus kasutab tõstukisse paigaldatud tahvelarvutit ning uute töötajate jaoks liitreaalsusprille. Lahenduse tasuvusaeg on veidi üle ühe aasta.
